Kaimanisaared: 9 päeva paradiisis, 1. osa

Click here to see this post in English.

Ma alustasin selle reisi planeerimist kaheksa kuud enne reisi algust. Ma teadsin, et tahan reisida Kariibidele, kuid ei teadnud, millist saart valida…

Pärast lugematuid tunde Googeldamist (valida oli ju nii paljude imeilusate saarte seast), otsustasin ma Kaimanisaarte kasuks. Mu nõudmised olid järgnevad: ma tahtsin näha türkiissinist merd, valget pehmet liiva ja palmpuid. Lisaks sellele tahtsin ma et mu sihtkohto leks puhas ja naisturistidele turvaline. Kaimanisaared tundusid olevat kõike seda ja veel enamgi, nii et ma otsustasin osta pileti George Towni, Suurel Kaimanil (mis on kõige suurem saar Kaimanisaarte hulgas).

Enne kui ma reisi detailidesse laskun, mõtlesin, et kirjutan veidi saarte taustast. Kaimansaared on osa Briti ülemere territooriumitest, mis tähendab, et neil on põhiseaduslik link Suurbiritanniaga ning nad on põhimõtteliselt jäänukid varasemast Briti Impeeriumist. Nende riigi pea, kuberner, ei ole valitud saarel elavate inimeste poolt, vaid määratud ametisse Suurbritannia kuninganna, Elizabeth II poolt. Arvestades et kuberneril on suur seadusandlik ja täidesaatev võim, on Suurbritannial endiselt väga tugev võim Kaimanisaarte üle.

Kaimanisaarte lipp (osa sellest on Suurbritannia lipp nagu näha)

Kaimanisaared koosnevad kolmest väikesest saarest: Suur Kaiman, Väike Kaiman ja Kaiman Brac. Saared asuvad Kuuba, Jamaika, Hondurase ja Mehhiko Yukatan poolsaare vahel. Suur Kaiman on saarestiku kõige suurem ja rahvarohkem saar, mis on sellegipoolest väga väike: ainult 264 ruutkilomeetrit suur. Saarel elab vaid 67000 inimest.

Kaimanisaarte asukoht on oranži kasti sees märgitud

Mõningaid huvitavaid fakte Kaimanisaarte kohta:

  • Saared avastati Christopher Columbuse poolt 1503. aastal.
  • Columbus pani esialgu saare nimeks “Las Tortugas” (tõlkes: kilpkonnad), sest ta nägi saarel väga palju kilpkonni. Hiljem muudeti saare nimi ühe korokodilli liigi järgi Kaimaniks.
  • Saarte ametlik keel on inglise keel.
  • Saartel elab üle 120 erineva rahvuse inimesi.
  • Liiklus on vasakpoolne.
  • Kaimanisaared on välismaailmale peamiselt tuntud ülemere panganduse (offshore-banking) poolest. Paljudel rahvusvahelistel firmadel ja miljonäridel-biljonäridel on seal pangakontod.
  • Kaimanisaared on Euroopa Liidu ülemere-panganduse mustas nimekirjas ja Suurbritiannia on pidevalt üritanud sealset miljonäride rahapesu kontrolli alla saada.
  • Saared asuvad troopilises kliimas, kus pool aastat on vihmane ilm ja pool aastat kuiv ilm. Temperatuur on aastaläbi umbes sama (vahemikus 26-30 kraadi).
  • Kaimanisaartel on oma raha (Kaimani dollar), mis on väärt rohkem kui USA dollar. USA turistid on alati üllatunud, et nende dollar pole Kaimanisaartel nii palju väärt. Enamus kohad võtavad USA dollareid vabalt vastu nii et saartel on justkui kaks valuutat.
  • Kaimanisaartel pole kohalikke makse, sh. tulumaksu, eraomandi maksu, sotsiaalmaksu jms ärmakse. Samas, kõik imporditud kaubad on kõrgelt maksustatud (eriti autod), mis tähendab, et toidu ja kõikide kaupade hinnad on väga kõrged.
  • Kaimani saartel on väga kõrge elatusstandard ja saarel elab palju kuulsusi ja miljonäre. Villade hinnad küündivad 50 miljoni euroni.

Esimesed kolm reisi päeva

Esimesed kolm reisi päeva olid ausaltöeldes üsna aeglased ning koosnesid enamasti sisse magamisest, rannas peesitamisest, kohaliku toidu nautimisest ja troopiliste kokteilide joomisest. Pole viga sellisel elul, jah?

Esimesed päevad ööbisin ma ühes jagatud villas Seitsme Miili Ranna (Seven Mile Beach) juures. Mul oli privaatne vannituba ja privaatne magamistuba ning jagatud köök ja elutuba. Rand oli umbes 10-15 min jalutuskäigu kaugusel. Otse ranna peal oleva majutuse bronnimine oli kahjuks liiga kallis, sest nende öised hinnad algavad umbes 300 eurost ning küündivad kuni mitme tuhande euroni öö kohta. Mu tuba selles villas maksis umbes 130 eurot öö, mis on tõeliselt odav Kaimanisaarte kohta.

See villa kus ma alguses ööbisin

Nagu ma juba mainisin, siis hotelld ja Airbnb-d on saarel ülikallid. See oli ka minu arvates üks väheseid negatiivseid punkte selle sihtkoha juures. Samas ma mõtlesin, et ülirikastele pole see ilmselt kuigi negatiivne, sest nad vast ei tahagi seda randa vaese tudengiga nagu mina jagada, haha.

Igatahes, Kaimani saarte kõige kuulsam ja ilusam rand on Seitsme Miili Rand (mis on tegelikult veidi lühem kui seitse miili pikk). See rand on muideks ka mitmel korral üheks kauneimaks kariibi mere rannaks nimetatud. Ma saan sellest täitsa aru. Rannas olev liiv oli nii valge ja nii pehme, vesi oli ülipuhas ja helesinine ja soe (27 kraadi) ning ranna ääres olid rohelised puud ja palmid.

Seitsme Miili Rand (Seven Mile Beach)
Kui puhas ja imeilus vesi!

Mis minu jaoks reisi alguses väga veider oli, oli see, et terve saar on metsikult hulkuvaid kanasid ja kukki täis. Nad on K Õ I K J A L, kaasa arvatud restoranides, inimeste tagaasias ja rannas. Vabalt ringi jalutamas. Nad ei kuulu mitte kellelegi. Mu kohalik sõbranna ütles mulle, et see kõik algas sellest, et piraadid tõid saarele loomi ja linde elama, et siis kui nad saarele naasevad, on neil midagi süüa. Ma ei tea, kas see on tõsi, aga kõlab päris lahedalt. Igatahes, siin on pilt ühest kukest rannal jalutamas ja toitu norimas:

Tere linnuke

Nagu ma juba mainisin, siis see aeg, mis ma rannas ei lebotanud, veetsin ma süües. Üllatus-üllatus, aga ka toit on saarel päris kallis. Odav eine pisikeses rannahütis maksis umbes 22 eurot. Õhtusöök umbes 45 eurot. Ja loomulikult on need juba üliodavad kohad, sest ägedate restoranide hinnad küündisid 400 euroni õhtusöögi eest. See saar on tõesti megarikastele loodud.

Sellegipoolest, toit oli väga maitsev! Kaimanisaared on tegelikult päris kuulsad Kariibi mere saarte hulgas selle poolest, et siin on lai valik restorane ja palju andekaid kokki. Ma sõin peamiselt mereande nagu mahi-mahi kala (ma ei tea, mis see eesti keeles on, aga inglise keeles on see delfiinkala), tuunikala, wahoo kala ja krevette. Saarel on ka palju homääri.

Tavaliselt tellisin ma toidu kõrvale ka mõnusa troopilise kokteili. Ma olin ju ometigi puhkusel! Saar on kuulus mudslide kokteili poolest, aga tellida annab kõiksugu troopilisi kokteile, millest sa unustada oskad. Saarel tehakse ka oma kariibi rummi, mis on väga mahe ja magus (eriti nende kookose rumm) nii et tavaliselt tellisin ma rummi-baasil kokteile. Njämma!

See on ka kõik, mis mul esimeste päevade kohta jagada on. Nagu ma ütlesin, siis mu reisi algus oli üsna aeglane.

Järgmised kaks postitust saavad kindlasti huvitavamad olema lugeda, sest mul on nii palju jagada. Ma sain tuttavaks kahe kohaliku inimesega, kellega sain kiirelt sõpradeks ja kes mulle saare peal ja meres igasugu lahedaid asju näitasid. Näiteks tegin ma meres musi metsikule hiiglaslikule astelraile!

Ma lõpetan selle postituse nende kaunite päikeseloojangu piltidega:

Ma loodan reisi 2. osa postituse paari päeva pärast üles panna.

K.

You may also like

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga