See on teine, ja ma arvan et parem, osa minu reisist.

Ma ei suuda uskuda, et ma kirjutan seda postitust alles nüüd. Pärast Iirimaalt naasmist olen olnud töösse uppumas. Mul on Novembris 9 lõpueksami/essee tähtaega ning hetkel loen juba päevi jõuluvaheajani. See on nii õudne, et koolis käimise ja töökohtade ja vabatahtliku töö kõrvalt on tarvis veel nii palju eksameid ja uurimistöid teha. Nii et hetkel elan päev korraga. Iirimaa piltide vaatamine paneb mind sinna tagasi tahtma. Seal oli nii ilus ja rahulik. Nautige pilte!

Esiteks, ma peatusin kõige ilusamas külalistemajas (Pax Guest House), mida ma iialgi näinud olen. Mu tuba oli nii suur ja valge, seal olid hiiglaslikud aknad vaatega merele ja nõlvadele, seal oli suur rõdu ning vann vannitoas, mis on suurem kui mu magamistuba Pariisis. Ja need hommikusöögid! Ma armastan kui hommikusöögid saab menüüst tellida, mitte ainult rootsi lauast ise kokku kahveldada. Tellisin kohaliku suitsutatud lõhe munadega. Ja appi, ma peaaegu unustasin, majas oli KOER, keda ma sain paitada (ilmselgelt ma igatsen oma Tommit)! Kas elu saab minna veel paremaks?

Dingle linn on väike armas küla poolsaare keskel. Tegu on turistide seas väga populaarse kandiga, eriti Ameerika turistide seas, kes moodustavad umbes 80% poolsaare turistidest. Nimelt tulevad Ameeriklased Lääne-Iirimaale, et oma ‘juuri’ tundma õppida, kuna paljud ameeriklased on justnimelt vähemalt osaliselt Iiri päritolu. Igatahes on see päris naljakas, kuna paljud restoranid pakuvad isegi dollaritega maksmise võimalust. Meie õnneks ei ole oktoobri lõpp turistikas hooaeg, nii et baarides ja restoranides olid taas kohalikud, kes suveks end turistide eest ära peidavad.

Parim viis Dingle poolsaarel ringi liikuda, on küsida oma külalistemajast päevareisi. Internetist on samuti võimalik tuure kinni panna, kuid need on üsna kallid. Kohalikud elanikud teavad inimesi, kes on nõus tuure ka soodsamalt tegema ning ilmselt on võimalik nende kaudu kokku leppides saada ka paremad hinnad. Meil oli giid terveks kolmeks tunniks autoga meie käsutuses, ta võttis meid külalistemajast peale ning hiljem viis ka tagasi. Ta sõidutas meid kõikidesse ägedatesse ja raskesti kättesaadavatesse kohtadesse, rääkis juttu juurde ning vastas kõikidele mu kohaliku eluga seotud küsimustele. Ning kõik see maksis vaid 25€ inimese kohta!

Mu kõige lemmikum koht oli Dunquin, eriline väike sadam, mida ma olin eelnevalt kuulsatel piltidel näinud ning kindel, et tahan seda kohta ka oma silmadega näha. Ja see oli nii imeilus! Seal polnud ühtegi teist inimest ümbruses. Ainus, mis ma kuulsin, oli tuul, kajakad ning vesi vastu kaljusid loksumas. Üks mu lemmikuid kohti, mida olen kunagi külastanud. 

Ma lõpetan postituse ühe oma lemmikuima asjaga Dingle juures – VÄRSKED MEREANNID. Jeerum, kogu piirkond on kuulus oma värske kala- ja mereandide saagi poolest. Isegi kuigi mereannid pole mu lemmik toit maailmas, oli see nii hea. Ma sõin kammkarpe, lõhe, merekarbihautist, puhast valget krabiliha ja krevette. Oleks võinud ka homaari süüa, kuid selle söömine on paras katsumus (tükke lendab igale poole). Igatahes, ülimaitsev oli! Kindlasti tarvis proovida kui seal kandis reisida.

Kokkuvõttes oli tegu niivõrd ÄGEDA reisiga. Muidugi ilm oli naeruväärselt ilus, nii et ärge mu peale kurjad olge, kui teie reisi aeg kõik nii ilus ei tundu. 😀 Igatahes, soovige mulle edu eksamitega! Ootan juba Eestisse tulekut.

K.