Tahad kogeda boheemlaslikku, romantilist ja alternatiivset Pariisi? Montmartre ja Pigalle 18ndas piirkonnas on sulle kui valatud!

Esimene kord kui ma Pariisi külastasin oli mu Airbnb korter samuti 18. piirkonnas ning sealt ka mu algne arvamus Pariisist – natukene sõge, hooletu, õhtuti pisut kahtlane ja kindlasti haisvam kui seda oli Bordeaux. Nüüd elan ma 5. piirkonna piiril ja ka mu kool on kohe kõrval 6. piirkonnas, nii et mul pole mõnda aega 18. piirkonda enam asja olnud. Ma unustasin kui mitmekülgne Pariis on. Kui 5. ja 6. piirkond on võrdlemisi puhtad, üsna edevad ja neil on selline ülem-keskklassi maik juures, siis Montmartre on silmnähtavalt räpakam ja kunstilisem (see piirkond on alati olnud kunstnike poolt armastatud, kuigi nüüdsed kõrged rendihinnad on seda tendentsi piiranud) ning Pigalle piirkonnal on oma bordellide ja erootikapoodide tõttu üsna ebamoraalne maine.

Montmartre asub Pariisi kõrgeimal mäekünkal ning seda kaunistavad muinasjutulised looklevad trepid, vanad veidi räämas majad, erilised kohvikud ja põnevad nurgatagused poed. Ja loomulikult kaunistab Montmartre tippu kuulus ja turistidele seas väga populaarne Sacré-Cœur basiilika. Veidral kombel pole tegu absoluutselt mitte vana kirikuga, eriti Pariisi standardeid arvestades. Basiilika ehitati alles 19. sajandi lõpus ning sellest sai nii Prantsuse-Preisimaa ebaõnnestunud sõdade kui ka Pariisi sotsialistliku kommuuni sümbol. Lisaks sellele on tegu traditsioonilise kristliku sümboliga piirkonnas, mis on ajalooliselt olnud liberaalsem ja mässumeelsem. Tegu on sellegipoolest ülikauni ehitisega ning kuigi mäkke ja treppidest üles ronimine ajas mul pea ringi käima (olen nõrk!), siis see on seda väärt. Kirik ise on tasuta, kuid soovitan maksta ekstra 5€, et siis selle eest kirikutorni ronida ja õhku-ahmides võimast vaadet nautida.

Pärast basiilika külastamist on parim kaardid minema visata ning lihtsalt sihitult piirkonnas ringi jalutada. See on autentseim moodus piirkonda tõesti tundma õppida ning kogemata lahedaid kohti avastada. Nagu see suur Armastuse Sein Montmartres, kus olid need kolm sõna kirjutatud lausa 250 erinevas keeles. Seda ka eesti keeles.

Ja mis oleks parem kaaslane sellel jalutuskäigul kui sorbettist tehtud jäätise-lill. Või kui jalad on väsinud, siis ehk on parem lihtsalt peatuda ning nautida prantsuse kööki. Ma ütlen teile, kui sa tahad Pariisis elu nautida, siis on võimatu oma toitumist jälgida, kuna neist maiustest ilma jäämine ei ole lihtsalt variant! Samas kasutavad pariisitarid värskeid ja ehtsaid koostisaineid ning kõnnivad päevas palju, mis tähendab, et enamus inimesed on siiski üsna heas vormis.

Mäest allapoole liikudes jõuad sa üsna pea Pigalle naabruskonda. Ja usu mind, sa märkad üsna pea, et midagi on teistmoodi. Kõik teeäärsed poed on erootikapoed ja stripiklubid. Tõesõna, ma mõtlesin, et kuidas nad küll end ära elatavad, konkurents oli meeletult suur. Loomulikult oli piirkonnas ka kuulus Moulin Rouge mille ees ameerika turistid pilte armastavad teha. Kuigi tegu on huvitava kandiga pole ma kindel, kas tahaksin seal hilisõhtul jalutada.

Ja viimaseks soovituseks – jaluta just kitsastel ja vaiksematel tänavatel, kuna just nii leiad sa kõige veidramad ja lõbusamad taaskasutus- ja antiikpoed Pariisis. Ma leidsin tõsiselt suure hunniku karusnahka samaaegselt Freddy Mercurit kuulates ja prantslannast poemüüjaga sellele kaasa lauldes. Lisaks judinaid tekitava dekoratiivse papagoi topise ja terve hunniku mannekeenide käsi. Väga imelik, aga väga huvitav. Montmartre ja Pigalle on kindlasti ühed Pariisi huvitavamad ja alternatiivsemad piirkonnad.

Järgmise korrani,

K.