Otsustasin taas blogima hakata. Ja mis oleks parem algus kui imeilusad Moheri kaljud.
Seekord blogin täiesti uuel veebilehel, mida programmeerimisvõlur Kevin mul üles sättida aitas. Suur aitäh talle! Igatahes jah, kuna ma kolin järgmine kuu Pariisi, siis usun, et mul on teile palju pilte ja lugusid jagada. Samuti olen kindel, et ma ei jäta ka reisimist, nii et kuulete ka sellest.

Mu esimene postitus on imelisest Iirimaast ja selle saareriigi ühest kuulsaimast vaatamisväärsusest – Moheri kaljudest (Cliffs of Moher). Inimestele, kes ei tea, siis ma veedan oma suve Eesti Vabariigi Suursaatkonnas Dublinis ning üritan nädalavahetustel võimalikult palju ringi vaadata. Inimesed ütlevad, et ilma maakohtades käimata pole sa tegelikult Iirimaad näinudki. Ja neil on õigus, kuna Iirimaad on tõesti õnnistatud imelise loodusega.

Moheri kaljud asuvad Lääne-Iirimaal, Atlandi ookeani ääres ning tõusevad kuni 240 meetri kõrgusele merepinnast. Kui sa oled õnnega koos ning sul õnnestub kaljusid külastada selgel päeval, siis saad sa osaks lihtsalt võrratust vaatest neile iidsetele kaljudele ja ookeanile.

Kahjuks on Iirimaa kurikuulus oma halva ilma poolest ning sõge vihm, tugev tuul ja madalad temperatuurid on ka suvel tavapärased. Meie külastuspäeval oli samuti ainult 15 kraadi sooja, kuid vähemalt ei sadanud vihma. See oli tõeline õnnistus, sest järgmine päev oli täielik koerailm ning ma sain 10 minutiga üsna märjaks. Kusjuures vihmavarjust pole seal kasu ning sellest võib hoopis kahju olla, kuna tuuled on ülitugevad ning kui sa just vihmavarjuga koos ookeanisse ei taha lennata, siis ei soovita seda seal avada. See poleks esimene kord  kui keegi kaljudelt alla kukub. Tegu on Euroopa ühe populaarseima enesetapusihtkohaga.

Nõuanne inimestele, kes kavatsevad kaljusid külastada – kui teil on vähegi võimalik, siis ärge võtke tavalist tuuribussi, vaid minge omal käel. Niimoodi saate te turistide horde vältida, kes kõik umbes sama aeg, lõuna paiku kaljudele jõuavad. Lisaks sellele on tuuribusside kaljudel peatumise aeg minu arvates liiga lühike – ainult 1 tund kuni 1,5 tundi. Mina veetsin seal näiteks 3,5 tundi. Selle ajaga jõuab nii interaktiivses turismikeskuses uudistada, kuuma tassi kohvi juua ja ka kaljusid igast nurgast uudistada.

Järgmise korrani,

K.