6 asja, mida ma vihkasin ja 4 asja, mida ma armastasin Kairos elamise juures

Click here to see this post in English.

Ma elasin üksinda Kairos, Heliopolise linnaosas 6 kuud ning see oli piisavalt pikk aeg, et mõista, et ma ilmselt seal uuesti enam elada ei tahaks…

PS. Ma mõistan, et inimestel on Kairos elamisega erinevad kogemused ning erinevad põhjused seal elamiseks. Järgnevad punktid tulenevad nii minu isiklikest kogemustest kui ka erinevatest uuringutest.

1. VIHKASIN: Keskkonnaprobleemid

Esiteks, Kairo õhusaaste on üks Lähis-Ida ja Aafrika halvimaid. Teadusajakiri Nature avaldas artikli, mille kohaselt on Kairo maailmas õhusaaste surmavuse poolest seitsmendal kohal. Praktiliselt tähendas see seda, et enamus päevadel ei näinud ma linnas sinist taevast. Selle asemel oli kõik hall ja sudune ning isegi hingata oli teinekord raske. Ma ei taha teadagi, mis efekt sel kuuel kuul mu kopsudele ja üldisele tervisele oli. Teiseks, jeerum Kairo on räpane! On 2018. aasta ja Kairos pole ikka veel normaalselt funktsioneerivat prügivedu ja jäätmekäitlust. Jah, kopti kristlased sorteerivad mingi osa prügi, kuid on täiesti normaalne näha keset linna hunnikuid prügi. Ja ma pole isegi mitte üllatunud, kuna keskkonnasõbralikkus algab kodust ja mul on tunne, et enamus egiptlastel puudub vastav kasvatus. Ükskõik, mis prügi või sodi nad parasjagu käes kannavad, siis see visatakse tuimalt maha. Sama ka liikuvatest autodest. Kas tühjad pudelid, ajakirjad, jäätisetopsid, krõpsupakid – mis iganes – kõik lendab kerge käega maha. Mu egiptuse sõber arvas, et ma olen täitsa hull kui ei tahtnud pisikest pudelikaela ümber olevat plastikrõngast maha visata ning hoidsin seda 30 minutit käes, kuniks leidsin prügikasti. Enamus inimesed oleks selle lihtsalt hetkega maha visanud, ilma selle peale pikemalt mõtlemata. Aa, ja appi kui palju kilekotte nad kasutavad! Iga kord kui ma käisin poes, siis nad tahtsid mulle asjad kõik eraldi kilekottidesse panna, nii et tavaliselt lahkub üks inimene poest 10-15 erineva kilekotiga! Täiesti sõge. Edaspidi võtsin oma kotid kaasa.

Üsna tavaline vaatepilt

2. ARMASTASIN: Suur valik odavaid puuviljasid

Üks ülihäid asju Kairo juures oli see, et igas poes oli lai valik odavaid troopilisi puuvilju. Ma ei olnud paljusid neid puuvilju varem oma elus näinudki. Sain proovida erinevaid maitseid ning tõeliselt küpseid ja maitsvaid vilju. Need mangod ja viigimarjad, mis siin Prantsusmaal on, pole sellega võrreldavadki. Ja hinnad olid samuti tõeliselt odavad! Näiteks kilo viinamarju maksis ainult 0.50€! Ja ma ei pidanud isegi poodi selle jaoks minema, kuna pea igal suuremal tänaval on puuviljamüügimees, kes kenasti sätitud värskeid viljad kohe valmis kaalub ja sulle kaasa paneb. Puuvilju peab aga ÜLIHOOLIKALT pesema, sest sealt võib kergelt mõne kõhuhaiguse saada. Mina lõpetasingi ühe korra haiglas mingil tundmatul põhjusel. Ei ole siiani kindel, kas tegu oli mingi bakteri või hoopis viirusega.

Puuvilja müügimehed töötavad isegi hilisõhtul

3. VIHKASIN: Ebatervislik elustiil

Veidral kombel, isegi kuigi neil on ligipääs odavatele puu- ja juurviljadele, on Kairo väga ebatervislik linn. Maailma Terviseorganisatsiooni kohaselt on 62% egiptlastest ülekaalulised. Veelgi enam, Egiptus on rasvunud laste hulga poolest maailma tipus. Ma pole isegi kuigi üllatunud – pea kõike praetakse ja küpsetatakse õlis. Isegi tervislikud toiduained suudetakse valmistamismeetoditega väga kõrge kalorsusega eineteks muuta. Ja portsionid on HIIGLASLIKUD. Mul võttis omajagu aega, et nende portsionitega harjuda (mis meenutasid mulle veidi Ameerika portsjoneid), sest Euroopas on toidukorrad 2-3 korda väiksemad. Iga kord kui ma käisin väljas söömas, siis pidin endaga ülejäägid kaasa võtma, sest ei suutnud oma einet lõpetada. Sellest hoolimata võtsin ma selle kuue kuuga lausa 5 kg juurde. Pole kuigi üllatav, kuna ma liikusin võrreldes Euroopaga oluliselt vähem. Tänavatel pmst puuduvad kõnniteed ning isegi kui seal oleks kõnniteed, siis üksinda kõndimine ei tundunud mulle kuigi atraktiivne, rääkimata siis veel üksinda jooksma minemisest. Kui sa just ei ela mõnes Kairo läänelikumas piirkonnas nagu Zamalek, siis ainuke võimalus tõesti aktiivsena püsida, on käia jõusaalis.

Kusheri on tüüpiline Egiptuse tänavatoit

4. ARMASTASIN: Täiuslik puhkus on vaid mõne tunni kaugusel

Okei, see on mu lemmik osa Egiptuses elamise juures. See ei puuduta küll otseselt Kairot, vaid rohkem teisi kohti Egiptuses, kuid Kairo on suurepärane alguspunkt erinevateks põnevateks seiklusteks üle kogu riigi. Tegu on tõeliselt mitmepalgelise riigiga! Põhjarannikult leiab kõige kaunimad valge liiva ja helesinise veega rannad. Alexandrias leiad sa palju Vana-Kreeka ja Vana-Rooma ajalugu ning maitsvaid mereande. Siinai poolsaarel leiad sa klassikalised kuurortid ning mäed. Luxoris leiad sa iidsed templid ja hauakambrid. Siwas leiad sa oaasise keset kõrbe. Aswanis leiad sa rahumeelsed lõuna-kogukonnad Niiluse ääres tööd tegemas. Egiptuses on tõesti killuke igast puhkusest. Ma tõesti soovitan seal ringi reisida, mitte ainult külastada Sharmi jms, vaid tõesti võtta aega, et näha erinevaid linnasid ja loodust. Minu lemmik mälestus oli tähistaeva all keset ööd kaamlite kõrval Siinai mäe otsa ronimine nii, et me jõudsime täpselt päikesetõusu ajaks mäe otsa. See oli tõeliselt raske katsumus ja mu jalad olid nagu tarretis kui ma lõpuks 10 tundi hiljem alla jõudsin, kuid see oli seda täiega väärt!

Päikesetõus Siinai mäel

5. VIHKASIN: Loomade väärkohtlemine

Okei, see oli minu jaoks üks keerulisemaid asju, millega Kairos elamise jooksul nö ära harjuda. Ma ei harjunudki sellega ära. Ma nii armastan loomi, et seda oli lihtsalt jõhker iga päev näha. Loomade väärkohtlemine Kairos on väga-väga laialt levinud. Tänavatel on sadu tuhandeid (kui mitte rohkem) kodutuid koeri ja kasse oma elu eest võitlemas. Tõesti võitlemas, kuna kogu nende elu on üks paras katsumus. Nad on õnnega koos, kui nad ei jää auto alla, kui neid ei piinata või kui neid surnuks ei mürgitata. Koerte mürgitamine on Kairos kahjuks võrdlemisi levinud praktika, samuti ka nende teistel viisidel tapmine ja piinamine nagu kutsikate rõdult alla viskamine või koera kuuma päikse käes katusele kinni sidumine, nii et nad seal otsad annavad. Ma nägin koeri, kellel olid mõned jäsemed puudu, kel oli saba puudu, kes olid juba surnud, või alles pisikesed kutsikad keset tänavat nutmas. Kasse vihatakse vähem kui koeri, kuid ka nende olukord on äärmiselt kehv. Õnneks on omajagu inimesi, kes üritavad nii palju loomi päästa kui võimalik (adopteerides lausa 30-40 isendit) ning neil loomadel tõesti veab, kuid see ei too üldises olukorras suurt muutust. Inimesi tuleb harida ja selgitada, et loomade kastreerimine on ülioluline. Ja tööloomade olukord pole kuigi parem. Enamus hobused ja eeslid, keda ma nägin, olid kohutavalt alatoidetud ja läbi pekstud. Mina ise adopteerisin Egiptuses ka kassi, kes on nüüd transformeerunud üliarmsaks pehmeks karvakeraks ja elab õnnelikult Eestis minu perega.

Hirmunud koer

6. VIHKASIN: Korruptsioon

Niisiis, mulle tundus nagu ükski süsteem ei toimi normaalselt. Asjad lähevad pidevalt katki, inimesed üritavad siis sinult raha välja petta ning miski pole kunagi tehtud õigel ajal – lahendus kõigele on raha. Sa saad rahaga põhimõtteliselt kõike teha ja kõik inimesed su ümber teevad kohe maagilisel kombel oma tööd paremini. Ja selleks ei pea sul isegi väga palju raha olema. Ma tean inimesi, kes said näiteks juhiload sünnipäevakingituseks. Täiesti normaalne. Tutvused ja raha on Kairos ellu jäämiseks üliolulised. Altkäemaksud, rahapesu, vennapojapoliitika – kõik on ülilevinud. Mulle absoluutselt ei passi selline süsteem.

Egiptuse naelad

7. VIHKASIN: Seksuaalne ahistamine

Okei, see on tõsine punkt. Seksuaalne ahistamine ja eelkõige tänaval ahistamine oli üks mu suurimaid hirme üksinda Kairosse elama asumise ees. Ja mul oli õigus, ma oleks pidanud veelgi rohkem ettevaatlik olema. Alles hiljuti nimetati Kairo maailma kõige ohtlikumaks linnaks naistele, isegi ohtlikumaks kui Delhi Indias või Karachi Pakistanis. See uuring käsitles erinevaid aspekte, millega naised peavad igapäevaselt kokku puutuma, kuid Kairo “võidus” oli kindlasti üks suur roll mängida seksuaalsel ahistamisel. Minu sealse elu jooksul olin ma ekspatriaatide grupis, kus on ligi 6000 Kairos elavat välismaa naist koos. Ja ma sain pea iga päev lugeda sellest, kuidas nii paljudel naistel olid jubedad kogemused ja kuidas nad küsisid teineteiselt nõu, et end rohkem kaitsta (kes üritas pipragaasi sisse smuugeldada, kes kandis nuga taskus jne). Meessoost külastajad ja elanikud ei saa selle probleemi tõsidusest lihtsalt aru. Pole vahet mida sa naisena seljas kannad – kas teksasid ja pikkade varrukatega pluusi või maani musta rüüd – sa oled ikkagi ahistamise sihtmärk. UN Women uuringu kohaselt on 94% egiptlannadest kogenud füüsilist ahistamist. Minul oli kogemusi nii verbaalse kui ka füüsilise ahistamisega. Näiteks, nii mõnedki minu Uberi taksojuhid, kellega ma üksinda autos olin (nii et uksed olid ka lukus), küsisid minult seksi. Septembris oli mul ka üks tõsisem ja tõeliselt hirmutav juhtum, pärast mida pidin ma paar nädalat teraapiat läbi tegema, et eluga edasi minna. Ma ei julgenud enam üldse tänaval üksinda käia, ma käisin vaevu üldse kuskil ja põhimõtteliselt istusin iga päev üksinda oma suures tühjas korteris. Isegi toidupoodi minek oli stressirikas, sest ma jõudsin töölt koju alles kuue aeg, kuid ma ei tahtnud enam pimedas välja minna (sel ajal kadusid paljudes kantides naised tänavatelt ära). Ma tundsin end tõesti üksikuna ja üldse mitte vabana. 

Tihtipeale on tänavatel rohkem mehi kui naisi

8. ARMASTASIN: Ajalugu

Okei, aga heast küljest, Kairo ja Egiptus üldse on ajaloosõprade unistuste sihtkoht. Eriti antiikajaloo fännidele. Seal on lihtsalt nii-nii palju näha ning nad pole veel suutnud isegi kõiki asju avastada. Parimad kohad antiiksete varanduste nägemiseks on Kairo ja Luxor. Kairo, kuna seal on palju suuri muuseume ning Luxor, kuna tegu oli Antiik-Egiptuse Uue riigi aegse pealinnaga. Vahel jäi mulle lausa mulje, et kuna neil on nii palju uhket ajalugu ja iidseid ehitisi ja esemeid, ei oska nad enam neid hinnata. Tihtipeale nägin lapsi turnimas 4000-aasta vanuste püramiidide otsas ning mõned “muuseumid” viskasid lihtsalt oma eksponaadid kuskile aia taha hunnikusse nagu tegu oleks 20 aasta, mitte 2000 aasta vanuste esemetega. See oli nii veider! Eestis väärtustatakse isegi kõige pisemat leitud sõlge nii, et see pannakse kümne turvaklaasi taga turvatuna rahvusmuuseumi vaatamiseks välja.

Karnaki tempel Luxoris

9. VIHKASIN: Liiklus

Kairos on ametlikult kõige hullem liiklus, mida ma senimaani näinud olen. Ma tean, et Kagu-Aasia riikides on samuti segane liiklus, kuid inimesed üldiselt teavad, et nad võivad tänavale astuda, sest kõik rollerivennad ja autojuhid oskavad sentimeetrise täpsusega seisma jääda. Kairos nii asjad ei käi. Keegi ei peata oma autot sinu pärast. Sa jääd lihtsalt auto alla kui oma jalgu piisavalt kiirelt ei liiguta või 10 cm liiga vähe edasi astud. Loomulikult pole pea kuskil ülekäiguradasid ning ka liiklusfoore on väga vähe. Seega tuleb teed ületada sõiduvoolu keskel, vahel lausa 8-rajalistel teedel, nii et tuleb õigel ajal liikuvate autode vahel seisma jääda. Ma tõesti arvasin, et kui minuga midagi selle aja jooksul juhtub, siis see on see, et ma jään auto alla. Autos olemine pole muidugi kuigi parem, KÕIK autod on mõlgitud ja katki ning autojuhid on ülinärvilised, pidevalt signaali alla hoidmas ning pisikestest pragudest end läbi surumas. Väikebussijuhid on kõige segasemad, nemad ei hooli isegi kohalikest reeglitest ning sõidavad nii kuida tahavad, seal kus tahavad. Vajadusel peatavad lausa keset ringteed oma bussi kinni, et inimesi välja lasta. Mul läks alati autos süda pahaks, selle pideva jõnksutamise peale. Ning tipptunni aeg on asi kohe eriti hull. Ühel korral istusin 2.5 tundi taksos, et läbida nii 15-20 km pikkust teed!

Tavaline tänava vaatepilt

10. ARMASTASIN: Soe ilm

Lõpetuseks midagi positiivsemat – Egiptus on soojalembelistele inimestele täiuslik sihtkoht. Olgu, suvi on küll liiga kuum (umbes 42 kraadi varjus), kuid kevadel ja sügisel on tegu mõnusa sooja suveilmaga, et basseini ääres lebotada ning talv on meie Eurooplaste jaoks mõnusalt kevadine. Pealegi, alati on kohti, mis on käesoleva aastaaja jaoks parimad. Suvel tasub külastada Alexandriat – Vahemeri jahutab veidi õhku. Kevadel ja sügisel tasub lebotada Punase Mere ääres või Kairos. Talvel tasub sooja päikest otsida Lõuna-Egiptusest, Luxorist ja Aswanist. Ma harjusin sooja ilmaga nii ära, et olen tagasitulekust saati muudkui lõdisenud. Isegi praegu selle postituse kirjutamise aeg on mu sõrmed täiesti ära külmunud! Kuigi Pariisis on nii 7-8 kraadi sooja praegu. Egiptus on super ühe mõnusa sooja puhkuse jaoks!

Marsa Matruh helesinine vesi Põhjarannikul on täiuslik suvepuhkuse jaoks

——-

Niisiis, selline postitus seekord. Päris aus jutt tuli. Loomulikult on Egiptuses palju-palju toredaid ja sõbralikke inimesi ning seda riiki tasub täiega külastada. Kuid noorele naisele üksinda elamiseks on tegu katsumusi täis linnaga. Mul oli ausalt hea meel Euroopasse naasta.

K.

You may also like

kommentaari

  1. Hi,
    I enjoyed reading your story about Cairo. I’m moving there in a year from now with my husband and three teenage children. I guess having lived in many diverse countries, I will manage to cope with the cultural and food differences. However, one thing that worries me is air pollution. We will be living in new Cairo in a good protected neighborhood with nice gardens. Do you know anything of new Cairo ? Is Air there bad too? Many tnx!

    1. Hi! Cairo has extremely bad air pollution. You are right that it might be better in some areas. I’d recommend you to join this FB group called “Expat Women in Cairo” and ask the question there. They are very helpful! Good luck! K.

      1. Hi Stella and Kertu, I’m in the same situation, moving this summer, how did you find the air pollution and compound living in New Cairo?Also is the traffic always so bad, I don’t want my children commuting for so long everyday but I visited recently and it was terrible. Thanks.

        1. Hi Trish! The traffic is indeed really bad. But especially in the morning and then after 3PM when kids start coming home from school. Around noon and at night it’s a little better. Anyway, I would not recommend to live too far from school and work, as commuting can really take forever. I lived only 2.4km away from my work but sometimes it took me 45 min to get home by uber.

    2. Hi.. have you shifted. Can you share if it is safe there and if there are good international schools for high school kids. Thx

  2. Very interesting, thank you for sharing. I was always fascinated by Egypt and the history. You really broke it down in a more “down to earth” “reality” aspect. Thank you for sharing, by the way love your blog as well. – Matt

  3. Hi.. my husband has got a good offer of work for working in Cairo. 1 Wanted to know is it safe as had read about the unrest and human rights violations a few years back.
    2Also are there means of safe entertainment like casinos, movie halls etc as it becomes depressing even for a man staying alone without family.
    3 Do you get maid servants for cleaning up and cooking easily.
    Just for the background, my husband is in Dareslaam, Tanzania for the last 4 years and I am in India with kids for their education.
    Early response will be appreciated. Thx

    1. Hi! I will answer as best as I can:
      1. Cairo is definitely safe for a man. Women might experience sexual harassment and should not go out alone after dark but for men it should be completely fine.
      2.There are definitely entertainment options, many cinemas, malls etc. The Egyptians love to do that stuff on their free time because the outside the air is not so good and weather is too hot, so they like to have indoor activities.
      3. Yes, very easily. Even I had a maid coming in every now and then. There is a lot of service for domestic jobs.

      Hope this helped! 🙂

      1. Thanks for the prompt reply. It’s really helpful.
        Are there good international schools if I plan to shift with my daughter who is in 7th grade..
        Thx

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga