Mida teha Lõuna-Egiptuses?

Click here to see this post in English.

Mu lemmikud kohad Egiptuses on kaugel lõunas…

Ma olen nüüd Egiptusest naasnud, veetsin seal kokku kuus kuud. Viimase asjana otsustasin end premeerida ühe reisiga lõunasse. Üldiselt tuleb tunnistada, et see Kairo, Eesti ja Pariisi vahelt reisimine on mind kurnanud nii et üritan siin postituses rohkem pilte jagada ja jutu võrdlemisi lihtsa jätta.

LUXOR

Luxor on iidne linn Lõuna-Egiptuses Niiluse jõe kaldal (nagu enamus vanad linnad Egiptuses). Tegu oli mõnda olulist aega isegi kogu riigi pealinna ja religioosse keskusega. Luxor on põhimõtteliselt puupüsti täis templeid, haudu ning muid olulisi monumente, mis on nii Egiptuses kui ka välismaailmas olulise tähendusega.

Kohe maandumise hetkest hakkas mulle seal meeldima. Jah, me otsustasime lennata, kuna Luxor on Kairost päris kaugel – lausa 650 km. Egiptus on ülisuur ning Kairo ja Luxor asuvad pea et erinevates riigi otstes. Paljud inimesed otsustavad sinna reisida rongiga, kuna tegu on “autentsema” kogemusega, kuid see pole seda väärt. Hind on välismaalaste jaoks tõusnud sama kalliks kui seda on lennupiletid, sinna reisimine võtab terve öö aega ning rongis olevad tingimused on tihti päris jõledad. Isegi kui sa ostad eraldi kupee on su privaatne WC tihtipeale iiveldamaajav. Lend on vaid üks tund pikk ning on väga mugav. Lisaks sellele võid ülihilja lennujaama kohale minna, kuna kontroll on peaaegu olematu ning midagi lennujaamas teha nagunii pole (see on pmst tühi).

Igatahes, mulle meeldis seal kohe algusest peale. Niiiiiii palju rahulikum elu kui Kairos, õhk oli palju puhtam, ümbruskond oli oluliselt rohelisem. Inimesi oli mõistlikus koguses, vähem sagimist ning üldiselt oli õhkkond palju lõõgastavam kui Kairos. Lisaks sellele oli mul esimest korda tunne, et olen tõesti Aafrika mandril. Olustik oli hoopis teistsugune Põhja-Egiptusega võrreldes ning põllul kasvasid samad troopilised taimed nagu suhkruroog ja banaanid, mida nägime ka Tansaanias.

Hatchepsuti tempel
Hatchepsuti tempel väljast
Ülisuur kompleks ja seal oli nii palav!

Luxorit ja Aswani on parim külastada talvel, kuna suvel on seal lihtsalt masendavalt kuum. Isegi Kairo oli Juulis ja Augustis keemas – temperatuurid varjus umbes 43 kraadi. Kuid kujuta vaid ette, mis siis lõunas oli. Lisaks sellele on paljud templid ja hauad mägede vahel, kus õhk vaevu liigub nii et ma usun, et suvel leiab sealt hulgi minestavaid turiste. Meie käisime seal detsembri keskel ja sel ajal oli Luxoris päeval 27 kraadi ja Aswanis 29 kraadi. See on juba piisavalt kuum! Eriti arvestades, et on viisakas end ikka rohkem kinni katta kui Euroopas reisides.

Linnud üle templi lendamas
Käsitöölised alabasterist vaase meisterdamas

Kui sa pole maailma suurim ajaloofänn, siis kõik need templid võivad päris kiirelt üksluiseks muutuda. Õnneks on Luxoris ka muid tegevusi (kuigi suuremate ja kuulsamate templite külastamine on võrdlemisi kohustuslik). Näiteks külastasime me käsitööliste küla, kus nad näitasid meile, kuidas käsitsi vääriskividest asju valmistada. Nad olid ka võrdlemisi rahulikud, mis tähendab, et ei üritanudki iga hinna eest kaupa pähe määrida. Pigem kõndisid üldse eemale ja mulle jäi mulje, et nad polegi müügist suurt huvitatud. Otsime mõlemad Katryga siiski paar asja, kuna need nägid päris vinged välja.

Lisaks sellele võid paadimehe palgata, kes sind Niiluse peal ringi sõidatab või linna peale jalutama minna, egiptuse toitu süüa või kuumaõhupalliga sõitma minna. Kuigi selle viimasega olge ettevaatlik, sest sellega juhtub võrdlemisi palju õnnetusi ja inimesi on hukka saanud. Turvareeglid selles riigis on omaette kurb nali. 

Habu tempel
Habu templi töötaja
Habu templis
Peened detailid igal sambal

Inimesed peatuvad Luxoris tavaliselt 2-3 päeva, kuna ühe jõekalda külastamine võtab vähemalt ühe päeva aega. Läänekallas võtab tavaliselt veidi kauem aega, kuna see on täis APPI KUI PALJU templeid ja haudu (Niiluse läänekallas oli surnutele mõeldud kui mäletate). Läänekaldal soovitan ma külastada Hatsepsuti ja Habu templeid. Neil on väga detailsed ja vinged graveeringud kõikidel seintel ja sammastel. Mine kindlasti asjaliku giidiega, kes teeb selle kogemuse palju paremaks. Muidu võib tunduda, et tegu on lihtsalt järjestikku suurte beežide kivihunnikutega. Minu jaoks isiklikult ei olnud Surnute Org kuigi põnev. Esimesed kaks hauda olid jah huvitav käia ja uudistada neid kauneid värve seintel, kuid varsti muutusid nad kõik tavalisele silmale võrdlemisi sarnaseks.

Idakaldal on kaks peamist templit, mida külastada – Karnaki ja Luxori templid. Karnaki tempel on üks maailma suurimaid iidseid religioosseid komplekse ning need pildid ei suuda seda kahjuks edasi anda. Sealsed sambad on nii suured ja võimsad, et seal vahel võib ära eksida ning välja näevad nad justkui suured lilleõied, mis on jumalatele valitud. Iidsetel aegadel võisid vaid vaarao ja ülempreester templeid ükskõik mis ajal külastada. Tavainimestele oli tempel avatud üks kord aastas suurte pidustuste ajal. Võime ainult ette kujutada kui võimsad need pidustused olid.


Karnaki tempel väljast

Hiiglaslikud sambad
Karnaki tempel
Nii palju kivi!

Iroonilisel kombel on enamus need kohad nii kaua püsinud vaid seetõttu, et nad unustati ja kaotati ära. Karnak oli näiteks üleni liiva sees kui see lõpuks taas välja kaevati. Sama asi ka haudadega. Tutanhamoni haud on nii kuulus vaid seetõttu, et see avastati nii hilja (20. sajandi alguses), mis tähendab, et hauarüüstajad ei olnud sinna jõudnud ja haud oli kõiki algseid varandusi täis. Enamus hauad ja templid rüüstati juba tuhandeid ja sadu aastaid tagasi. Üllataval kombel elavad seal kandis veel tänapäevalgi kuulsad hauarüüstajate perekonnad, kes üritavad veel seni varjus olnud varandusi leida ja siis kalli hinna eest mustal turul maha müüa. Ja tööd jätkub, kuna paljud varandused on tõepoolest veel leidmata või moodsate majade all varjus.

Luxori tempel
Luxori tempel
Imeilusad valgusefektid

ASWAN

Meie teine reisi peatus asetses veel kolmsada kilomeetrit Luxorist lõuna pool – Aswanis. Egiptuse vana piiri peal. Kuna see linn on Sudaani piirile juba nii lähedal, siis näeb ta Kairost välja veel teistsugusem kui Luxor. Me otsustasime ome reisi lõpetada luksuslikult ning peatusime Old Cataract (Vana Katarakt) hotellis, maailmakuulsas luksushotellis, mis on vastu võtnud külalisi nagu Printsess Diana, Winston Churchill, Agatha Christie jne. Muideks, Agatha Christie novell “Surm Niiluse Peal” on inspireeritud sellest kohast ja tema välja mõeldud lugu leiab aset selles samas hotellis.

Sel hotellil oli kõige elegantsem sisekujundus, sõbralik teenindus ja kaunimad vaated Niilusele, mis sa oskad ette kujutada. Kahjuks saime osaks ka mõnele pettumusvalmistavale momendile seoses kahtlaste torutöödega, kuid ülejäänud hotell oli nii hurmav, et unustasime need negatiivsed momendid üsna pea.

Aswan on põhimõtteliselt rahulik ja lõõgastav koht. See pole täis templeid ja haudu, kuid minu arvates ei muuda see seda kohta kuidagi vähem huvitavamaks. Tegu on tõeliselt kauni ja lõõgastava linnakesega. Vabal ajal võib võtta felucca ja Niiluse peale sõita, nautida head toitu, külastada mõnda saart ja ka Nuubia muuseumi. Mõnus koht, et kogu reisist veidi taastuda ning lõunamaalaste külalislahkust nautida.

Nuubia külad Niiluse kallastel

Üks koht, mida ma soovitan külastada, on Nuubia küla. Nuubia inimesed on eraldiseisev etniline grupp, kes elavad peamiselt Lõuna-Egiptuses ja Põhja-Sudaanis. Nad räägivad oma enda keelt, neil on omad traditsioonid ning nad armastavad väga oma suurt perekonda. Üks mu lähedasemaid sõpru Kairos on Nuubia päritolu ning seetõttu olin ma eriti huvitatud selle koha külastamisest. Me sõitsime sinna paadiga ning kohe kui kaldale jõudsime, ootasid meid väikesed naerusuised tüdrukud.

Kohalikud poisid
Väikesed tänavad
Kõigil on kodus kaamel

Kahjuks oli see sõbralikkus veidi petlik, kuna tuli välja, et nad olid oma peamise külatee poetänavaks muutnud. Me tahtsime külas lihtsalt ringi vaadata, ilusaid maju uudistada ja ehk midagi süüa, kuid me ei plaaninud suurt shopinguretke teha. Ma olin juba eelnevalt Kairost palju suveniire kokku ostnud. Müügimehed olid aga üsna agressiivsed ja said pahaseks kui me neilt midagi osta ei tahtnud ja isegi ei peatunud. Ma saan neist ka aru, kuna majandus on eriti halval järjel ja kes seal kaugel eemalolevas kohas ikka midagi ostab kui need üksikud turistid, kuid nende müügistrateegiad olid veidi ebamugavad.

Üks tore onu Nuubia salle tegemas

Hiljem ma kuulsin, et need kõige agressiivsemad müügimehed, kes muudkui hüüdsid “Ma olen Nuubiast, ma olen Nuubiast, osta ehtsa Nuubia mehe käest”, ei olnudki mitte päris Nuubialased, vaid hoopis meeleheitel egiptlased üritamas oma müüki edendada. Tavainimesed püsisid enamasti oma kodudes, kuigi mõned teismelised poisid ja emad lastega üritasid ikkagi meiega ka pilte teha. Comme d’habitude ! Sellele vaatamata olid nende värvilised majad tõeline vaatamisväärsused ja tegu on siiski huvitava kohaga, mida külastada. Hoolimata sellest, et nad on päris kommertslikuks muutunud. Paarist kohast samas tasub ehk midagi väikest ka osta, et kohalikke inimesi toetada.

Nuubia lapsed
Poodlemistänavad

Kokkuvõttes ma tõeliselt soovitan Luxorit ja Aswani külastada kui Egiptusesse reisida. Ma külastasin kõiki peamisi kohti Egiptuses ning mulle meeldis kõige vähem Sharm el Sheikh ja kõige rohkem Aswan ja Luxor. Tõeliselt kaunis loodus, rahulikud linnad ning soojad ja sõbralikud inimesed.

K.

You may also like

1 kommentaar

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga