Kairo ja uhked kleidid

Click here to see this post in English.

Ma jagan mõningaid pilte oma eelviimasest pildistamisest Kairos.

Kõik kleidid pärit siit: Dress Berry. Suur aitäh armsale omanikule Mennale selle võimaluse eest.

Fotod: Amira Abdelrazek.


Tegelikult on Kairo tänavatel pildistamise korraldamine päris keeruline ilma et sind A) võimude poolt ahistataks B) inimeste poolt ahistataks. Eriti kui sa lähed kuuese tiimiga ning kannad uhkeid kleite. Inimesed arvavad, et sa teed mingit suurt kommertspildistamist ning tahavad sellest mingit kasu saada. Esimese pildistamise paiga valik kukkus täiesti läbi, sest võimud olid sealsed tänavad kinni pannud. Nii et pidime kiirelt midagi muud leidma.

Niisiis läksime ühte ajaloolisesse možeesse. Kõigepealt pidime leidma koha, kus see hiiglaslik ja raske kleit selga panna. Üks možee töötaja juhatas meid julgelt ühte tagaruumi, kus ütles, et see on okei. Kuna ma olin kogu seltskonnas ainuke mittemoslem ei hakanud ma selle üle vaidlema ning läksin kaasa. Tüdrukud aitasid mulle kleidi selga kui siis tulid nurga tagant üsna pahased mehed ja küsisid meilt, mida me seal teeme. Niisiis nad vaidlesid veidi araabia keeles omavahel ja ma seisin seal nagu patuoinas. Ilmselgelt pilte me sees ei hakanud tegema, kuigi egiptlannast fotograaf ütles, et ta on varemgi kohalike naistega ajaloolistes možeedes ilma peasallideta pilte teinud. Igatahes, meile sai kiirelt selgeks, et see pole kuigi hea variant ning niisiis tegime pilte hoopis možee ees tänaval.

Ma arvan, et me saime umbes kümme minutit pilte teha kuniks võimud taas meid uudistama tulid ning hakkasid erinevaid küsimusi me pildistamise kohta küsima. Fotograaf ja butiigi omanik pidid ametnikega kuskile väikesesse putkasse ülekuulamisele kaasa minema ning selgitama, mis siin toimub. Ma olin päris närvis, ei tahtnud võimudega jamasse sattuda. Õnneks said nad sealt tulema ilma raha maksmata. Sellegipoolest panime sealt kiiremas korras minema.

Niisiis olime taas tänaval, ainult tunnike päevavalgust oli järel ning kaks kleiti veel proovimata. Pidime kiiremas korras uue asukohaga välja tulema, sest teadsime, et punktist A punkti B liikumine Kairos võtab terve igaviku ja päike oli üsna pea loojumas. Ja me ei teadnud, kus ma riideid saan vahetada. Kairos pole just palju kohti, kus seda teha. Niisiis vahetasin kleidi možee kioskis ühe onu nõusoleku peale. Oi, kus ma lootsin, et keegi sinna sisse ei lenda.

Igatahes, me otsustasime Zamaleki, Niiluse jõe peal asuva saare peale, edasi minna. Tegu on veidi liberaalsema kandiga. Sõitsime sinna kahe erineva autoga ning vahetasin kiirelt omaniku korteris kleidid. Ok, kleit seljas, kuid kuhu edasi? Tiirutasime mööda saart, kuid ei leidnud mõistlikke kohti pildistamiseks. Iga kord kui nägime ilusat kohta tahtis keegi kohalik selle eest raha küsida, nii et see jäi ära. Lõpuks oli meil umbes 2 minutit aega, et teha ühe silla peal paar pilti, enne kui nad mõistsid, et selle teenuse eest võiks ju lausa raha küsida. Ja siis läks juba päike looja.

Kõik olid sellest ringi jooksmisest üliväsinud ja õues oli nii kuum! Päike oli loojunud, me olime liiga aeglased olnud. Aga lõime käega ja ütlesime, mis sest, teeme siis viimase kleidiga pimedas paar pilti. Kohalikud hobuseomanikud lasid meil nende kaarikuga veits ringi paaritada ja saimegi mõned toredad klõpsud. Tehtud!  


Ma tahaks küll öelda, et järgmine kord tasub paremini organiseeritud olla, kuid selles linnas ei tea kunagi ette, mis järgmiseks juhtub. Kui sa just kellegi erahoovis pilte ei taha teha. Sellegipoolest, kogemus missugune!

K

You may also like

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga