Esimesed muljed Kairost

Click here to see this post in English.

Esimene nädal Kairos on möödunud ning see nädal tekitas minus palju erinevaid emotsioone…

No tegelikult olin ma enamus nädalast ju tööl, kuid õhtutel ja nädalavahetusel olin sõprade ja kolleegidega Kairot avastamas. Kui aus olla, siis pole ma siiani tänaval üksi ringi käinud. Alati mõne kohaliku sõbraga. See on mu elu palju lihtsamaks teinud. Samas on see muutnud mind ka mugavaks ning kindlasti tuleb varsti see asi kätte võtta ning iseseisvalt ringi õppida käima. Senimaani olen üritanud lihtsalt siinse eluga kohaneda. Siin on mõned mu erksamad esmamuljed:

Turvavööd pole üldse moes. Iga kord kui sõidan siin Uberiga, siis leian end lootusetult turvavööd otsimast. Ma arvan, et ainult 1 korral 20-st on reaalselt autos toimiv turvavöö olnud. Ülejäänud kordadel pole turvavööst haisu, või on ainult vöö, aga mitte kinnituskoht või vastupidi. Ükskord hakkas taksojuht lausa mu peale valjult naerma, et ma turvavööd taga otsisin. Ilmselgelt on see nende jaoks väga veider.

Suvel päevasel ajal väga välja asja pole. Jah, sest õues on nii paganama kuum! 40 kraadi pluss ainult selge päike taevas vastu kiramas. See pole naljaasi. Eile možeed külastades oli mul lisaks pikkadele riietele ka sall peas ning ma siiralt mõtlesin, et kukun varsti kokku. Õhku on niigi vähe ning end kinni kattes on veel raskem olla. Pidin iga natukese aja tagant istuma ja mingit vedelikku tarbima, kuid õhtul magama minnes oli ikka süda nii paha. Ilmselt kaotasin palju soolasid ja mineraale. Kuigi ma pole kordagi keskpäeval väljas käinud, ainult enne päikeseloojangut. Siis hakkab siin elu käima.

Imeilusad päikeseloojangud

Nii mõnedki inimesed kohtlevad mind nagu kuulsust. Okei, olgem ausad, valgel heledate juuste ja siniste silmadega noorel naisel nagu minul on Kairos elades ka palju ‘erikohtlemist’. Inimesed on mu vastu toredamad, vastutulelikumad ja teenindavad ette ja taha nagu ma oleks keegi oluline inimene. Ma olen isegi juba ühe videointervjuu andnud, mind on kutsutud pulmapeole ning inimesed on palunud, et ma nende lastega pilti teeks.

Samas teised inimesed kohtlevad mind nagu lihatükki. Jah, tähelepanul on ka negatiivne külg. Isegi kuigi ma katan alati tagasihoidlikult oma käed ja jalad (palju tagasihoidlikumalt kui nii mõnedki kohalikud naised), siis ma paistan silma ning saan igapäevaselt ja pidevalt hirmuäratavaid pilke, vulgaarseid kommentaare, kassi kutsumise häälitsusi (kiss-kiss), musitamise helisid ja muid rõvedaid asju kuulda, mille tulemusel tahaks vahepeal maa alla vajuda. Siiamaani olen end üsna turvaliselt tundnud, sest käin igal pool oma kohaliku meessoost kollegiga, aga isegi temaga olles on mõned mehed mul pikalt järel käinud ja minuga salajasi pilte üritanud teha. Võtab veidi aega, et ma üksinda tänaval sellega enesekindlalt toime oskaks tulla.

Kuulsas možees

Araabia keel kõlab nii kaunilt, kuid see on algajale NII RASKE. Ma tõesti ei tea, kuidas inimesed selle selgeks saavad. Ma alustasin araabia keele tundidega ja tähestik pani mul juba pea tõsiselt valutama. Ma olen ennegi teise tähestikuga keelt õppinud (vene keel), kuid see keel on ikka täiesti teiselt planeedilt. Kõik tähed tunduvad samasugused joonistused mu silmadele, ma ei suuda tähti teineteisest sõnas eraldada ning mis kõige hullem, tähtede kuju muutub vastavalt sellele, kuskohas nad sõnas asetsevad. See teeb rohkem kui sada väikese erinevusega tähte, mida õppida.

Keegi ei korista enda järelt! See ajab mind hulluks, inimesed viskavad täiesti tuimalt prügi maha. Misiganes neil käes on, lõpetab tänaval. Ma olen täiesti imelik siin nendega võrreldes, kuna isegi pudelikaela ümbert võetud plastikvõru panen alati kiiresti käekotti, kartes, et äkki tuul muidu puhub selle tänavale. See keskkonda saastav suhtumine tekitab palju probleeme. Näiteks väga paljud merekilpkonnad söövad endale merre visatud kilekotte sisse ning surevad.

Jäätisekohviku lähedal avanev vaatepilt

Raha ja tutvuste kaudu saab kõike. Ohjaa, altkäemaks on väga popp. Mu egiptlastest sõbrannad ütlesid mulle, et enamus inimesed saavad näiteks oma juhiload tutvuste ja/või raha kaudu ilma kunagi sõidutunde võtmata ja reegleid õppimata. Lihtsalt maksad oma lubade eest. Üks sõbranna saigi oma load nii, et polnud kordagi rooligi istunud ning ta tunneb inimesi, kes on load näiteks sünnipäevakingiks saanud. Pole siis ime, et siin nii palju õnnetusi toimub. Liiklusreeglid on ise välja mõeldud, sotsiaalselt kokku lepitud ning välismaalasel on seda mõttetu üritada mõista või ‘selgeks õppida’.

Kõik suitsetavad ja sunnivad ka sind seda suitsu sisse hingama. Jah, igal pool: restoranides, kohvikutes, tänaval, igal pool. Ma arvan, et mu kopsud on täiesti mustad kui ma Euroopasse naasen. Seda nii keskkonnasaastest kui ka passiivsest suitsetamisest. Suitsetamine on justkui kultuuri osa. Vesipiipu saab igas kohvikus teha ning tavaliselt on enamus inimestel ka pakk suitse kaasas.

Kairo tänav

Igaüks üritab sind juhendada, isegi kui nad ei tea vastust. See on nii naljakas! See on Kairo komme, et kui kelleltki teed küsida, siis keegi ei jää vastust võlgu. See oleks ju nii ebaviisakas inimest mitte aidata. Seega, isegi kuigi nad ei tea, mis on õige vastus, on nad väga enesekindlad ning mõtlevad midagi välja. Seetõttu peab paljudelt inimestelt sama asja küsima, et siis aru saada, mis see tegelik õige vastus on. Ega nad siis paha pärast, lihtsalt kombed on sellised, et vastust ei saa võlgu jääda. 🙂

Kohalik toit on nii odav ja maitsev! Okei, loomulikult on ka kallimaid kohti, kuid ostes süüa vaid kõige tavalisemastest tänavaputkadest, võib lausa 20 sendi eest saada väga maitsvaid eineid. Mul on selline tunne, et pole elu korralikult elanud, et pole nii palju Lähis-Ida toidu maitsnud. Kõik see on mulle uus ja huvitav ning nii maitsev. Pole üldse vürtsikas, mis sobib mulle kui keskmisele eestlasele väga hästi.

Mmm…

Inimesed üritavad pidevalt nihverdada ja kasu lõigata. Enamus tahavad sinult rohkem raha välja petta ning vähem tööd teha. Näiteks mul käis külas torumees. Ta töö oli väga lihtne, kuid ta tegi seda 3 tundi (!!) ning vahepeal käis tunnike kuskil ära ka. Niisiis, et kui ta lõpuks väga hilja lõpetas, sai ta kurta, et oi küll oli jube pikk päev ning selle eest rohkem raha nõuda. Sama kehtib ka kõige muu kohta. Kogu aeg tuleb ärkvel olla, et keegi nahka üle kõrvade ei tõmaks. Näiteks üks mu tuttav kaotas oma kassi ära ning leidja polnud nõus enne kassi tagasi andma kui ta kuulis, kui suur on leiutasu ja hoidis senikaua kassi pantvangis. Raha paneb rattad käima ja ei tea, kas seda saabki neile pahaks panna, arvestades kui halvas majanduslikus seisus praegu paljud kohalikud on.

Sööks ainult iga päev puuvilju. Oh, siinsed mangod on nii magusad, pehmed ja maitsvad. Ma proovisin teine päev ka esimest korda toorest ja küpset viigimarja ja ma arvan, et tegu on nüüd mu uue lemmik puuviljaga! Ja kui õues on selline saun, siis puuviljad lähevadki kõige paremini peale.

Kodutud loomad on igal pool. Alguses kui ma siia jõudsin ei suutnud ma oma silmi uskuda – kodutud kassid ja koerad igal pool tänavatel ringi hulkumas. Kuid nüüd olen hakanud mõistma, et nii need asjad siin käivadki. Kassid, koerad, kõik loomad, tänavatel kasvanud ja elamas. Inimesed on kahjuks tihti nende peale kurjad, löövad jalaga või käratavad, nii et nad on päris kartlikud. Üks päev oli ühes kohvikus üks kass, kes nii nurus mu käest pai. Tegin talle 20 minutit järjest pai, ta oli nii õnnelik. Isegi kohviku teenindaja vaatas suurte silmadega, et miks ma küll nii teen. Ma arvan, et see kass sai esimest korda elus pai tunda. See on päris kurb vaatepilt minusugusele loomasõbrale.

Nii palju hirmunud kassipoegi tänavatel

Tänavate ületamine tundub nagu vene ruleti mängimine. Ma ei saa aru, kuidas inimesed ilma ülekäiguradadeta elavad. Põhimõte on lihtsalt liikuvate autode vahelt teisele poole kõndida, lootes, et autojuhid sind märkavad ja kogemata üle ei sõida. Okei, võib-olla ma saan sellega hakkama kui tee on 1-2 realine, aga sama tuleb teha ka 5-realistel kiire liiklusega teedel. Tegin selle läbi oma töökaaslasega. Võtsin tema õlast kinni, panin hirmust silmad kinni ja kisasin nagu väike tüdruk kui tundsin, kuidas autod mu eest ja tagant mööda sahisesid.

Enamus inimesed on teoreetiliselt väga usklikult, kuid tegelikult ei ela niimoodi. Nagu näiteks abikaasal võib kodus olla üleni musta rüüsse (niqabi) riietunud naine, aga samas on ikkagi okei minna poolalasti kõhutantsijat vaatama. Või nagu alkoholi ei pakuta enamus kohtades, kuid kuskile paadipeole minnes, on paljudel ikkagi oma alko kaasas. Või kuidas see on illegaalne kohalikul mehel enne abielu ringi magada ning selle peale on kõva naabrivalve, kuid siis leitakse lihtsalt teised moodused, et asja varjata. Või kuidas ramadaani ajal on sotsiaalne surve päevasel ajal paastuda ja inimesed suure suuga lubavadki, et teevad seda, kuid paljud õgivad kodus tegelikult päev otsa head ja paremat. Inimesed on inimesed. Sama teema, mis igas religioonis.

Inimesed možees

Mulle meeldib siinne lihtne elu. Pole tarvidust uhkete asjade ja eputamise järele. Tunnen, et siinne õhustik on palju autentsem kui enamus Euroopa linnades. Jah, siin on veidi räpane ja veidi omamoodi, kuid see on kõik nii huvitav ja paneb elule hoopis teistmoodi mõtlema.

Ma juba ootan siinseid järgmisi seiklusi. Eks siis taas kirjutan!

K.

You may also like

kommentaari

  1. I passed by chance here, Not surprised from most of your notes. Yet all new comers to Egypt always complaining from road crossings and the way we deal with street cats, also they love Mango juices and food.

    But one thing i need to understand, why you feel the life here is authentic or spiritual? I feel it fake as you said most of people are lying or cheating whenever possible.

    Anyway, you can adapt to life here by time. Good-luck

    1. Hmm, not so much spiritual maybe (although I do hear the call for prayer 5 times per day from different directions) but more like authentic in the way that people seem quite casual, the food is simple, their lives are relatively simple. But as one of my friends here pointed out, I have not mixed with the upper-middle class of Egypt 😉 Supposedly they are vain and like everything that sparkles!

  2. I stumbled upon your blog and am really enjoying your perspective. Love the voice you are giving to the experience and look forward to reading more! Jeff, Atlanta, USA

    1. Hey Jeff! That’s so great to see that I have readers from across the ocean. 🙂 Thank you for your feedback! Hope I’ll see you back here soon.

  3. Hi There,
    I found your blog by chance, as I am looking for information about Cairo, where I have to go in a couple of weeks. Not as a tourist : my boyfriend has a conference there and we’re taking the chance to visit the city.
    I am wondering if we will be able to rent an appartment (airbnb) as we’re not married. Do you know if this is possible? (I am french and he’s algerian)
    As other posts I read about the city, the feedbacks are not really encouraging to visit, but we’re going anyway, so we will try to enjoy it.
    What would be your advise for a couple who wants to see “non touristic” areas, discover the culture and the food?

    1. Hi!

      Thanks for writing. I think you would be fine in an Airbnb but it depends on your landlord, as Airbnb people don’t have accept everyone and if your landlord is very religious then they might not be happy with it. Although I doubt that very religious people do Airbnb here, it does not seem too popular. Why not stay at a hotel? Hotels don’t have issues with such things and they are not expensive in Egypt. You can get a really nice place for much cheaper price than anywhere in Europe, plus the quality seems to be better than many Airbnb-s.

      Since you are only a visitor and you’re not staying here for too long, I think Cairo will be interesting but not too overwhelming. You don’t have to deal with everyday hustles and just get a small sneak peek into the whole life here. Cairo has many beautiful historic places to check out, as well as fun things to do (check out horseback riding and felucca on the Nile). In general, I would not worry too much about the “non-touristy” thing. Cairo in my opinion is not touristy at all. Especially compared to France. I only saw tourists at the pyramids. Other than that, you can go see the Cave Church at Garbage City (to get a really authentic look into the life of Coptic Christians), stroll around Zamalek for more expat-fancy kind of Cairo, go on felucca boat ride on the Nile, shop at Khan-el-Khalili and wander around Islamic Cairo and you might only spot a couple of foreigners and even they might not be tourists but expats instead. 🙂

      You will probably attract a lot of attention by looking foreign and many people will approach you and might even ask to take photos with you but usually it’s simply a compliment. Try not to look too touristy by wearing these huge backpacks and big cameras around your neck and you will be fine.

      In case you are staying for longer, I would suggest to take a day trip to Alexandria or a 2-day trip to the Red Sea. Egypt is really versatile.

      Have fun!
      K.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga