Zanzibar: Aafrika külaelu

Click here to see this post in English.

Suleiman, eluaegne Nungwi külaelanik, näitas meile kohalikku elu.

Nungwis üles kasvanud Suleiman näitas meile kohaliku külaelu telgitaguseid. Esimene peatus oli tema endisesse koolimajja, kus ta tutvustas meid oma endisele õpetajale. Suleiman ütles, et tal olid koolis väga head hinded, kuniks ta 14-aastaselt koolist ära tuli, et turisminduses raha teenida. Paljud lapsed ei käi koolis kuigi palju aastaid – raha ja ressursid piiravad selliseid võimalusi. Vanema põlvkonna inimesed ei oska isegi lugeda ega kirjutada. Täna on selles koolis üle 1600 lapse ning vähem kui 40 õpetajat. Üldiselt on see normaalne kui ühes klassis on rohkem kui 60 last. Ja oh, need lapsed vajavad distsipliini, kuna võrreldes Eesti koolidega olid need lapsed tunni ajal valjemad kui Eesti lapsed vahetunni ajal.

Kahjuks ei tohtinud me klassiruumides pilte teha, kuid tegu oli lihtsalt vabas õhus olevate betoonseintega, kus ühel seinal oli tahvel kriidiga. Mõnes klassis olid ka toolid ja lauad, kuid mõnes klassiruumis istusid lapsed lihtsalt betoonpõrandal. Õpetajad tundusid väga tagasihoidlikud ja vaiksed (või lihtsalt äärmiselt väsinud) ning ma pole kindel, kas keegi neid üldse kuulas, kuna lapsed tegid konstantselt väga palju lärmi. Õpitavate ainete seas on swahiili keel, araabia keel, inglise keel, loodusteadused nagu füüsika ja keemia ning matemaatika.

Pärast kooli ringkäiku jalutasime me küla lääneosast idaosasse. Suleiman ütles, et külas on umbes 14000 inimest, kuigi me lugesime internetist, et 5000. Tundub, et keegi pole kindel. Rahvaloendust siin nagunii ei toimu ja kes teab, kes on kuskil jälle surnud või lapse saanud. Enamus inimestel pole elektrit ja ka veega on probleemid. Süüa tehakse toas muld-või betoonpõrandal lahtisel tulel.

Loomulikult puudub prügivedu ja jäätmekäitlus

Mõned majad

Lubjakivist majad

Ma küsisin Suleimanilt, kas kõik need tänavatel liikuvad ja prügi söövad kitsed ka kellelegi kuuluvad ja kas inimesed teavad, kus nende kits on. Ta kinnitas mulle tuliselt, et kõik kitsed teavad, kus nende kodu on ja õhtu lõpuks naasevadki nad koju. Ma ei usu hästi, et see tõsi on, kuid kõlas huvitavalt küll.

Kohalik poiss kitse taga ajamas

Me olime endaga küpsiseid ja komme kaasa võtnud, et koolis lastele jagada, kuid me mõistsime, et seal võib selle nimel kakluseks minna, nii et andsime need hoopis tänavatel olnud lastele. Jeerum, kus läks siis alles sõda lahti. Kõik krabasid, kes ees see mees. Nagu poleks nädal aega midagi söönud, mõni isegi üsna agressiivne. Me ütlesime neile karmilt, et nad maha rahuneks ning andsime neile ükshaaval kommid kätte. Sõna liikus kiirelt ning mõne aja pärast oli kohal hulga lapsi ning kommi- ja küpsisepaki põhjas ulus tuul.

Pärast lühikest jalutuskäiku viis Suleiman meid oma sõbra ema majja, kus ta siis meile kohalike naiste töösid õpetas. Me saime jahvatada kohalikust teraviljast jahu ning jeerum, see oli tõesti raske! Me keerutasime neid kive ligi 15 minutit ning produtseerisime selle aja jooksul vaid peotäie tolmu. Vana naine ütles, et nad jahvatavad niiviisi 15 kilo jahu päevas! Me saime ka palmilehtedest punumist ja kookosnööri keerutamist proovida ning ausalt öeldes olime me parajad kobakäpad. Ma olin samuti üllatanud, et vanal naisel polnud jala peal ühtegi karvakest, mis oleks nööri keerutamist seganud. Võib-olla olen ignorantne, aga ma ei teadnud, et paljudel mustanahalistel naistel ei kasvagi kehal karvu. Pole siis ime, et Suleiman enne naljatas, et tema ei saaks seda tööd teha, kuna tal on jalad karvased ning naised on siledad. Päris valus võib olla kui see nöör su jalakarvad sinna vahele kerib. Lisamärkus: sama aeg kui me neid meisterdamisi proovida saime istusid meie taga kohalikud külalapsed. Üks laps tundus mulle aga kollatõves olevat, kuna ta nägi väga haige välja, ta läkastas väga tugevalt ning ta silmad olid täiesti kollakas-punased. Hea, et need vaktsiinid ikka tehtud said.

Reisi lõpus külastasime kohalikku kalaturgu, mis oli sel ajal rahulik ja vaikne, kuna oksjonid toimuvad kaks korda päevas – varahommikul ja pärastlõunal, kui kalamehed merelt tulevad. Kala püsib värske ainult pool tundi või maksimum tunnike, misjärel tuleb see sügavkülma visata, kuna külmkapid ei suuda kalasid selles kuumuses värskena hoida. Kuna kalameeste paadid on väikesed ja väetid, siis tavaliselt kaugele nad ei lähe. Kõige enam on öö otsa ära. Ja rääkides paatidest, Nungwi on kuulus paadimeisterdajate küla. Siin tehakse dhow-paate, mis ehitatakse, painutatakse ja viimistletakse kõik käsitsi. Päris muljetavaldav!

Meie giid tuunikalaga

Mis puudutab pereelu, siis Aafrika külad on väga kogukondlikud, mis tähendab, et kui kellelgi on millegagi abi vaja, siis neid aidatakse. Nad pole individualistlikud nagu me Eurooplased tihti oleme. Jagamine on hoolimine ning hoolimine on jagamine – nagu nad tihti ütlevad. Zanzibar on 95% Islami usku ning ka meie giid on moslem. Ta ütles, et tal on suur pere, kuna ta isal on neli naist. Neli on maksimumnumber ning kui tahta viiendat võtta, siis peab kellestki lahutama. Üldiselt tundub ühiskond väga patriarhaalne, mis tähendab, et naised on ühiskondliku redeli alaosas, neile jäävad tihti rasked kodutööd ja laste kasvatamise ülesanded ning kogukonnas pole neil suurt sõnaõigust. Paljud tütarlapsed ei saa haridust, kuna kui raha on vähe, siis on poisid eelisjärjekorras.

Ma arvan, et oleme nüüd kohaliku eluga rohkem ära harjunud. Võtame asju vabamalt, teame kuidas inimestega suhelda, kaubelda ning tüütustele ei öelda. Sain päikesepõletuse, mis oli arvatagi, kuid õnneks on aias värske aaloe, mis läheb kohe kasutusse. 🙂

Järgmine kord kirjutan üliäääägedast vürtsifarmist, endisest orjaturust ning Kivilinnast (Stone Town).

K.

You may also like

kommentaari

  1. Väga head kirjeldused sealsest elust ning väga julge samm teistmoodi ja alternatiivset reisi ette võtta!

    Kas sul on hiljem plaanis kirjutada ka sellest, kuidas reisi organiseerisite ning missugune oli teie eelarve? Ma usun, et see võiks peale minu teistelegi huvi pakkuda. 🙂

    Mõnusat ja turvalist reisi jätku!

    Kadi

    1. Hea Kadi,

      Aitäh toreda kommentaari eest! Ja see on päris huvitav mõte. Ma võin sellest kirjutada küll, et kuidas ma reise tavaliselt planeerin. 🙂 Olen omajagu juba reisinud ja mõned nipid on selged. Ehk teengi postituse stiilis “10 nippi soodsa ja põneva reisi planeerimiseks”.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga