NNB: Novembri Närvivapustus

Click here to see this post in English.

Mitte nii rõõmus pealkiri. Las ma selgitan.

Viimase kuu jooksul olen ainult ühe postituse blogisse teinud ja ka see oli rohkem kui kolm nädalat tagasi. Kui ma alguses blogimist alustasin, siis olin kindel, et postitan korra nädalas või vähemalt korra kahe nädala jooksul. Kuid nii see ei läinud. Põhjuseks NNB (November Nervous Breakdown) ehk eesti keeles Novembri Närvivapustus.

Sciences Po-s pole praktiliselt sellist asja nagu eraldi eksamisessiooni aeg. Jah, teoorias võivad professorid eksameid planeerida nädalale detsembris, mis on vahetult pärast loengute lõppu, kuid reaalselt teevad enamus tudengid oma lõputööd vähemalt suures osas varem ära. Seda ka seetõttu, et rahvusvahelised suhted jm sellega seonduv pole miski, mida saab õppida pelgalt õige-vale vastusega teste tehes, vaid pigem faktipõhist argumenteerimis- ja debateerimisoskust arendades. Seega on enamus lõputööd uurimistööde vormis. Minu jaoks võtavad sellised tööd rohkem aega kui eksamite kirjutamine. Eriti seetõttu, et lugejad on oma ala professionaalid, kes saavad kohe aru kui sa iba ajad.

Nii et tulemuseks oli mul novembris 9 tähtaega! Selle sees lõputud uurimistööd, suuline ettekanne ja prantsuse keele eksamid. Mu uurimistööd olid kuni 20 lehekülge pikad. Mõned neist võiks vabalt bakalaureusetööna esitada. Kõige enam nägin vaeva rahvusvahelise humanitaarõiguse uurimistööga, kuna ma pole mitte kunagi varem korralikult juurat õppinud. See on politoloogidele paras peavalu. Ja kõige iroonilisem on see, et kui me saime baka töö jaoks nii 5 kuud aega, siis need uurimistööd kirjutasin ma valmis 1-3 päevaga. Lihtsalt ei olnud rohkem aega. Kohe räägin miks.

foto-154

 

Sellepärast, et lisaks neile ülipikkadele uurimistöödele pidin ma ka kõikides loengutes käima. Jah, pidin, sest Sciences Po-s on see kohustuslik ning rohkem kui kaks korda ühest tunnist puudumine võrdub aine läbi kukkumisega. Veelgi enam, ma olen ka lapsehoidja sel ühel ainsal nädalasisesel päeval, mis mul muidu vaba oleks, ma aitan juhtida assotsiatsiooni, kus on pea 200 vabatahtlikku ja ma õpetan ka Eesti Pariisi Koolis. Kuigi ma armastan kõiki neid tegevusi, on kõik see täiskohaga kooli ja eksamite kõrvalt liiast.

Seega oli nädalaid, kus ma kolme päeva jooksul ainult energiajooke jõin ja kokku vaid 8 tundi und sain, mis hakkas kergelt mu tervisele. Lisaks sellele tegi novembris toimunud poliitika, valimised jm olukorra vaid hullemaks, kuna nüüd veetsin ma sõna otseses mõttes ööd ja päevad internetis inimestega poliitika ja inimõiguste üle vaieldes. Kõik see kokku muutis mind füüsiliselt haigeks, sain külmetuse, nohu-köha-palaviku ja kõrvapõletiku. Läks üle nädala aja kuni end jälle paremini tundsin. Ma hakkasin isegi oma karjäärivalikutes kõhklema ja puhkesin mitmel korral lihtsalt nutma. Terveks saamiseks pidin kõigest negatiivsest lahti laskma ja enda eest rohkem hoolitsema. Ma sain Novembri Närvivapustust ikka täiega kogeda.

Ma kannan alati seda käeketti käel. See on kingitus vanaemalt ülikooli lõpetamise puhul. Kolm südant tähistavad mind, minu ema ja mu vanaema.

Sellegipoolest, mõned positiivsed juhtumid ja edasiviivad tähelepanekud novembrist:
1. Ma õppisin taaskord, kuivõrd head sõbrad ja pere mul on, kes oskavad mulle öelda, et ma vähem muretseks, enda vastu vähem karm oleks ning rohkem puhkaks. Seda on mul vaja.
2. Ma sain motivatsiooni juurde õpingute ja tööga jätkamiseks kui kuulsin, et võitsin 2500€ Agnes Kultase auhinna suurepäraste erialaste tulemuste eest. Lisaks oli tore näha, et Tartu Ülikoolis tuntakse minu tegemiste vastu huvi ja minust avaldati ülikooli ajakirjas artikkel. Kõik see kinnitab, et teen ikka õiget asja.
3. Ma sain aru, et kuna mu praegune õpivaldkond ja tulevane töövaldkond on niivõrd stressirikkad – looduskatastroofid, sõjad ja inimõiguste rikkumised pole just kuigi positiivsed – pean ma end oma isiklikus elus ümbritsema inimestega, kes suudavad ka lisaks kriitikale mind positiivselt üles ehitada ja toeks olla. Mul ei ole vaja isiklikku ellu rohkem stressi, töö on piisav. Üks mu lemmikuid tsitaate: “Sa pead lõpetama surnud lillede kastmise.”
4. Ma mõistsin, et pean veetma vähem aega sotsiaalmeedias ja rohkem aega oma päris elu eesmärkidega tegeledes.
5. Ma mõistsin, et ei saa järgmine semester samamoodi jätkata ja pean oma kooliväliseid kohustusi vähendama. Ma muudan ka oma konsentratsiooni diplomaatiast rahvusvahelisele tervishoiule, nii et pean seetõttu rohkem aineid võtma. Ma tahaks Pariisi nautida ka. Viimane kuu aega olen põhimõtteliselt ainult kooli, metroo ja oma toa seinu vahtinud. Ma juba ütlesin lapsehoidmise töö ülesse, kuna see on liiga kaugel minust ja võtab nii palju vaba aega, mida mul niigi praktiliselt pole.

img_5677

Niisiis, selline oli mu November. Väga isiklik postitus võrreldes mu varasematega, aga loodan, et te ei pane pahaks. Mul on üks uurimistöö ja eksam jäänud ning siis saan lõpuks ometi Eestisse puhkama tulla! Ei jõua ära oodata.

K.

You may also like

kommentaari

  1. It certainly was quite a hard November, but I’m glad that you were able to find the upside and learn some good things from your journey 🙂 Wishing you good luck with your remaining paper & exam! 😀

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga