Reims: šampanja ja katedraalid

Click here to see this post in English.

Ma olen alati tahtnud külastada Champagne regiooni Prantsusmaal ning lõpuks ometi avanes mul see võimalus.

Tegu on ajaloolise piirkonnaga Kirde-Prantsusmaal, umbes 140km Pariisist ida pool. Piirkond on eelkõige tuntud valge vahuveini tootmise poolest, mis on regiooni järgi saanud nime šampanja. Euroopa Liidu seadused ja paljude kaugemate riikide seadused on keelanud šampanja nime kasutamise vahuveinidel, mis pole toodetud seal piirkonnas. Ehtne šampanja saab tulla ainult Champagne regioonist. Seega on tegu väga eksklusiivse joogi ja kandiga. Kuna Reims on põhimõtteliselt maailma šampanjapealinn, siis tahtsin ma seda väga külastada, et õppida tundma, kuidas seda jooki valmistatakse ja milline ajalugu sellel piirkonnal on.

Processed with VSCO with c2 preset

Meie teekond algas väga vara hommikul. Mina pluss neli tüdrukut Sciences Po-st. Tegelikult olime me reisi alguses kõik võhivõõrad, kuid reisi lõpuks olid meist saanud juba uued sõbrad. Eks nii see elu siin käibki. Igatahes, prantslannal Maral on auto, nii et me otsustasime selle transpordimeetodi kasuks, kuigi hiljem selgus, et Reims on võrdlemisi väike linn (200 000 inimest) ning seega pole jalutamine punktist A punkti B mingi probleem. Lojaalsed tudengid nagu me oleme, oli meie esimene peatus Sciences Po Reimsi harusse, mis oli just värskelt renoveeritud ning paiknes vana kloostri hoonetes. Pärast seda tegime väga prantsusepärase lõuna ning sõime prantsusepäraseid võileibu (mina ikka juustu, singi ja ohtra võiga nagu siin kombeks on) ja küpsetisi.

Processed with VSCO with c2 preset
Sciences Po Reims

Processed with VSCO with c2 preset

Processed with VSCO with c2 preset
Tüüpiline prantsuse lõuna

Processed with VSCO with c2 preset

Processed with VSCO with c2 preset
Väikesed maiuspalad
Processed with VSCO with c2 preset
Suvi septembris

Pärast lõunapausi oli aeg päeva tipphetkeks – šampanja majatuuriks. Me valisime Taittingeri šampanja, kuna tegu on ühe uhkema brändiga ning tuuri hind tudengile oli väga mõistliku hinnaga (13€). Taittinger sai alguse 1734. aastal, kuid samas paigas tehti veini juba ammu enne seda. Nimelt oli samas kohas varasemalt hiiglaslik katedraal, mille all koobastes mungad veini valmistasid. Kahjuks hävitati Prantsuse Revolutsiooni käigus katedraal täielikult, kuid sellegipoolest on samad koopad vahuveini hoiustamiseks ja valmistamiseks kasutusel ka tänapäeval.

Processed with VSCO with c2 preset

Processed with VSCO with c2 preset

Processed with VSCO with c2 preset

Nii et kus nad siis šampanjat valmistavad ja hoiustavad? Taittingeri maja all on kahte tüüpi koopad – esiteks need, mis pärinevad 13. sajandist kui mungad katedraali all veini valmistasid ja kus on püsivalt 12 kraadi sooja ning teiseks need koopad, mis kaevati 4. sajandil roomlaste poolt ja kus on kogu aeg konstantselt 8 kraadi sooja. Ühesõnaga oli seal all tõesti rõske ja jahe, mis meenutas mulle taaskord Iirimaa suve. Huvitav fakt – samades koobastes olid Esimese Maailmasõja ajal peidus ka sõjapõgenikud, kellest paljud püsisid maa all lausa kaks aastat. Seega pole imestada, et seintele oli kritseldatud päike, kuu ja tähed, kuna taevast ei näinud nad pikka aega. Sellel paigal on ikka meeletu ajalugu ning nüüd hoiavad nad endas umbes 3 miljonit pudelit šampanjat.

Processed with VSCO with c2 preset
Our tour guide pointing at the drawings from the First World War

Põhimõtteliselt toodab Taittinger kolme tüüpi šampanjat, millest Comtes de Champagne on kõige kuulsam ja kallim (160€). Selle joogi valmimiseks kulub 10 aastat. Isegi kõige “odavamate” šampanjade valmistamine võtab 2-4 aastat, nii et ma ei ole üllatunud, et tegu on niivõrd kalli joogiga. Taittingeri perekond, kes selle firma omanik on, hoiab iga vintage aasta pudeli enda isiklikus vinoteegis hoiul, kus siis nende pudelite hind aina kasvab. Põhimõtteliselt tähendab šampanja puhul vintage seda, et konkreetsel aastal on tegu erakordselt hea viinamarjasaagiga ning seega kasutatakse ainult selle aasta viinamarju, mille tulemusel on šampanja veidi teistsuguse maitsega kui seda teistel aastatel. Sellisel puhul kirjutatakse sedelile ka nimi. Mitte-vintage aasta šampanjad on aga püsiva kvaliteediga, kuna nad segatakse kokku eri aegadel korjatud viinamarjadest, nii et jook peaks maitsema täpselt samamoodi nagu 10 aastat tagasi valmistatud sama mark šampanjat.

Processed with VSCO with c2 preset

Nii et kuidas šampanjat valmistatakse? Esimene samm on korjata viinamarjad, mis toimub Septembris, 100 päeva pärast viinamarjade õitsemist. Selleks ajaks palkavad nad 800 abikätt, kuna šampanja jaoks kasutatavad viinamarjad võivad olla ainult käsitsi korjatud. Masinad ei tohi viinamarju puutuda, kuna muidu ei saa enam jooki šampanjaks nimetada. Viinamarju on kolme sorti: valge Chardonnay ja kaks tumedat viinamarjasorti: Pinot Meunier ja Pinot Noir. Kui viinamarjad on eraldatud lähevad nad puidust pressi alla, kus neid pressitakse õrnalt vaid ÜHE korra, et vältida mahla sisse viinamarjakestade sattumist. Viinamarjamahl jäetakse siis suurde avatud tünni käärima, pärast mida käivad eksperdid seda maitsmas, et teha kindlaks, kas tegu on vintage või mitte-vintage aastaga.

img_0398ed

Valminud vein kallatakse siis pudelitesse, kus see jääb aastateks, kuniks šampanja on joogivalmis. Sedamoodi saavad joogi sisse ka kuulsad mullikesed – gaas ei saa pudelist välja enne kui pudel lõpuks avatakse. Pudelisse lisatakse ka pärm ja suhkur ning surev pärm ongi see, mis annab joogile spetsiifilise värvi ja maitse. Mida kauem surnud pärm pudelis on, seda tugevam maitse ja värv nagu see on kallimate pudelite puhul. Protsessi lõppfaasis tuleb aga surnud pärmist lahti saada ning siis algabki pudelite keeramine. Palgatakse hulk inimesi, kes kahe nädala jooksul kõiki pudeleid 16 korda keeravad, et surnud pärm korgi sisse kuhjuks, kust see siis spetsiaalse tehnikaga eemaldatakse. See tähendab, et üks inimene keerab umbes 80 000 pudelit päevas! Pärast seda lisatakse veel veidi siirupit, olenevalt joogi tüübist, jäetakse veel kaheks nädalaks seisma ning siis ongi šampanja valmis sildistamiseks ja müügiks.

Processed with VSCO with c2 preset
Champagne in the turning process

Enamus Taittingeri ekspordist on Suurbritanniasse, millele järgneb USA ja Saksamaa. Me saime tuuri lõpus ka klaasikese Bruti maitsta ning ei saa üldse kurta! Tõeliselt mõnus vahepala. Ma ei suutnud ka end tagasi hoida ning ostsin endale ühe tavasuuruses pudeli (et vanematega jõulude aeg tähistada) ning ühe pooliku suurusega pudeli, mida hoian Pariisis tähistamiseks. See läks mulle maksma 50€, mis on samas oluliselt vähem kui mujalt ostes.

Processed with VSCO with c2 preset

Processed with VSCO with c2 preset
Cheers!
Processed with VSCO with c2 preset
Meie rõõmus seltskond

Rõõmsad ja pea šampanjast kergelt põrisemas, liikusime edasi Reimsi Jumalaema kiriku poole. Tegu on hiiglasliku katedraaliga, mis ehitati 13. sajandil ja teeb tegelikult Pariisi omale silmad ette. Lisaks on selles kirikus nii palju ajalugu. Näiteks krooniti just seal 33 Prantsusmaa kuningat.

Processed with VSCO with c2 preset

Processed with VSCO with c2 preset
Inside the cathedral

Selle armsa päeva lõpetuseks jalutasime veel mööda kesklinna ringi, kuulasime live muusikat (iga nurga peal mängisid bändid ja orkestrid) ja nautisime prantsuse toitu. Ma ei suuda ikka veel uskuda kui suured siinsed portsjonid on. Lisaks on kõikide salatite peal nii palju liha, juustu ja muud head-paremat, et minu arust on salatist asi täitsa kaugel. Ühe tüdruku salati peal oli hiiglaslik hunnik praekartulit ja sinki ning kõrval valge sai praetud kanaga. Tervislikum oleks vist tavaline praad võtta kui selliseid “salateid” tellida.

Processed with VSCO with c2 preset

Processed with VSCO with c2 preset

Processed with VSCO with c2 preset

Processed with VSCO with c2 preset

Processed with VSCO with c2 preset

Processed with VSCO with c2 preset

Processed with VSCO with c2 preset

Pärast 15 tundi reisimist jõudsin ma lõpuks koju. Väga väsinud, kuid väga rahul. Tegu oli tõesti mõnusa reisiga. Mulle meeldis eriliselt šampanja maja külastus, millest te saate ilmselt isegi aru, arvestades kui palju ma selle kohta kirjutasin (vabandust!). Igatahes, ma naudin siinset elu väga ja ei jõua ära oodata, et veel Prantsusmaad avastada.

Processed with VSCO with c2 preset

Järgmise korrani,

K.

You may also like

kommentaari

  1. I find this post quite fascinating – I’ve never done a champagne or wine tasting before and find the process and history behind it interesting. One can definitely understand why the prices charged are so high after hearing about such a long and arduous production process.

    I’m looking forward to reading more day trips on your blog – your combination of photography and description makes for an enjoyable read 😀

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga