Iirimaa: metsik Wicklowi tuur

Click here to see this post in English.

Kõik, kes mind tunnevad, teavad, et mulle ei meeldi giidide juhendatud grupireisid. Ma olen nagu kass, kes kõnnib omapead. Sellegipoolest otsustasin esimest korda (vähemalt esimest korda pärast kooli klassireise) valida bussireisi, et avastada Wicklowi mägesid Iirimaal.

 

Miks ma valisin giidiga bussireisi? Esiteks, see on mugav. Iirimaa pole väga turistisõbralik. Paljud piirkonnad on raskesti ligipääsetavad ja kui sinna käivadki bussid, siis väga harva ning maksavad sama palju kui bussireisid. Lisaks on paljud looduskaunid paigad teineteisest kaugel. Kui sul pole autot, siis on Iirimaal reisimine üsna keeruline. Teiseks, see on huvitav. Bussireiside suur pluss on giidi kommentaarid, mis säästavad oluliselt mu aega, kuna muidu ma peaks lihtsalt päev läbi ala kohta googeldama. Giidid on üldiselt kogenud ja teavad mitte ainult meie reisitavast alast rääkida, vaid ka Iirimaast ja selle maa ajaloost üldiselt. Kolmandaks, see on võrdlemisi odav variant. Nagu ma ütlesin, tavalise bussiga ühte punkti edasi-tagasi reisimine maksab sama palju kui päev otsa tuuriga kõikide huvitavate punktide läbimine. Iirimaal on palju tuure, kuid Wild Wicklow Tour võitis mu südame. Pea üheksa tunnise bussireisi eest maksin ma vaid 25 eurot (tudengihind). Lisaks oli me giid John maailma kõige lahedam bussijuht/giid üldse. Ta polnud mitte ainult ülitark, vaid ka väga lõbusa olemisega, mis on ainult suur pluss.

Processed with VSCO with a6 preset

Processed with VSCO with a6 preset
Meie buss

Me alustasime tuuriga Dublini äärelinnas ning peatusime Sandycove rannas. Seal oli äärmiselt rahulik õhkkond ning me nägime võrldlemisi palju inimesi Iiri meres ujumas. Ja sealne suvine veetemperatuur on ainult 14 kraadi! Sellegipoolest on rannas ujujaid aastaläbi. Ma mõtlesin muudkui selle peale, kuidas neil vaestel iirlastel ei ole ilmaga üldse vedanud. Eesti suved tunduvad nüüd mulle lausa imelised. Pärast põgusat peatust rannas jätkasime me sõitu mööda rannikut, läbi Dalkey ja Killiney, mis on rikaste ja ilusate inimeste mängumaa. Seal elavad näiteks U2 laulja Bono ning kuulus iiri lauljatar Enya, kellel on lausa oma loss!

Processed with VSCO with a6 preset
Dublin kauguses
Processed with VSCO with a6 preset
Armastan neid värve
Processed with VSCO with a6 preset
Inimesed külmas Iiri meres ujumas

Pärast lühikest peatust Avoca käsitööpoes liikusime me juba edasi Wicklowi mägede poole. Wicklowi mäed asuvad Dublinist lõunas, kõigest tunnikese sõidu kaugusel. Mäed ise on rohkem nagu künkad (kõrgeim punkt on veidi üle 900 meetri), kuid eestlaste jaoks on kindlasti tegu mägise piirkonnaga. Meie Munamäega ei anna ilmselgelt üldse võrrelda. Vaated olid võrratult ilusad. Erinevad rohelise toonid mäenõlvadel meenutasid mulle lapitekki. Pole ime, et paljud Ameerika filmid on just sealkandis filmitud. Sealhulgas Viikingite seriaal (Vikings), PS. Ma armastan sind (PS. I Love You), Liigaasta (Leap Year) ja Braveheart. Jah, ma tean, ma mõtlesin ise ka, et mis mõttes on Braveheart, film, mis räägib Šotimaa rahvuskangelasest, filmitud Iirimaal, kuid nii see on. Iirlased suutsid produtsente veenda, et kavalam on filmida Iirimaal, kuna lennuühendus Ameerikaga on hea, nad said olulise maksuvabastuse ning maastik on Põhja-Šotimaa omaga väga sarnane.

Processed with VSCO with a6 preset
Sild filmist PS. I Love You
Processed with VSCO with a6 preset
Meie giid John!
Processed with VSCO with a6 preset
Tuulest viidud

Järgmisena olimegi Lough Tay poole teel. Isegi see aeg kui me lihtsalt bussis järgmisesse kohta sõitsime, oli lõbus. Bussijuht John rääkis meile lugusid selle kandi ajaloost ning tegi palju nalja. Lisaks vahtisin ma pidevalt aknast välja – nii imeilusate vaadete pärast kui ka loomade pärast, kes aasadel ringi uitasid. Seal oli nii hobuseid, lehmi kui ka lambaid. Üsna pea polnud enam mingeid aedu ega kivipiirdeid, seega üksikud lambad uitasid lihtsalt tee peal ees ning bussijuht pidi vahepeal nende järelt ootama. Vot see on ehtne Iirimaa! Igatahes, Lough Tay oli imeeeeeilus! Tay järve (lough tähendab iiri keeles järve) vesi on nii tume, lausa musta värvi, et kohalike arust on tegu Guinnessi õluga. Jah, Guinnessi õlu on igal pool teemas.

Processed with VSCO with a6 preset
No vahi seda! <3

Processed with VSCO with a6 preset

Processed with VSCO with a6 preset

Processed with VSCO with a6 preset

Processed with VSCO with a6 preset
Jälle see roheline lapitekk

Processed with VSCO with a6 preset

Selleks ajaks olime me juba neli tundi reisinud ja seega oli viimane aeg, et midagi hamba alla saada. Me peatusime traditsioonilises iiri pubis, mille nime ma kahjuks ei mäleta. Ma tellisin iiri liharikka pajaroa, mis oli küpsetatud Guinnessi õlus ja tellisin kõrvale ühe pindi Guinnessi õlut. Ma tean, ma tean, tegu oli alles lõunaga, aga ma olen ikkagi puhkusel ja tegu on Iirimaaga. Oleks ebaviisakas MITTE Guinnessi juua, haha. Kui minuni jõudis tumepruun tükiline kastmelaadne roog, mille sees oli üks kartulipudru pall, olin ma veidi skeptiline. Kuid jeerum, küll see maitses alles hästi! Tegu oli Guinnessi õlus küpsetatud veiselihaga ning ma ei tea, mis maagiat nad kasutasid, kuid see maitses väga hästi. Mu traditsioonilisele eestlasest isale oleks see maitsenud – õlu sees küpsetatud liha – mida veel tahta! Muideks, toit polnud tuuri hinnas, seega kergendas see pubipeatus mu rahakotti veel 18 euro võrra.

Processed with VSCO with a6 preset
See ei pruugi küll väga uhke välja näha, aga maitses super hästi!
Processed with VSCO with a6 preset
Iiri õlu – Smithwick’s ja Guinness
Processed with VSCO with a6 preset
Pubi sisekujundus

Kõht täis ja meel hea jätkasime me oma teekonda Püha Kevini kloostri ja Glendalough järvede suunas. Püha Kevini klooster pärineb 6. sajandist ning on tänapäevani võrdlemisi hästi säilinud ja endiselt kasutuses kui matmispaik kohalikele inimestele. Kevin (496 – 618) elas Glendaloughis üksinduses ning loodusega kooskõlas, et saavutada lähedamat suhet Jumalaga. Ta elas koos loomadega eraklikult 7 aastat koopas, kandes vaid loomanahku, magades kividel ja süües väga harva. Üsna pea sai tema tegevus jüngrite poolt tähelepanu ning 540. aastaks oli Kevini kuulsus õpetaja ja püha mehena kaugele levinud. Sel ajal muutus Glendalough tuntud pühakute ja õpetlaste seminariks ning tänapäeval on tegu ühe olulisema palverännaku sihtkohaga Iirimaal.

Processed with VSCO with a6 preset
Keldi kõrged ristid
Processed with VSCO with a6 preset
Ümmargune torn – lugu räägib, et kui naine jookseb selle torni ümber kolm tiiru, siis saab ta mehele. Paljud naised reaalselt proovivad ka selle järgi!

Enamus hooned, mis on tänaseni püsinud, pärinevad 10-12 sajandist. Kuigi kanti rünnati korduvalt viikingite poolt, jätkas Glendalough klooster õpetustegevust kuni 1214. aastani, mil normannid kloostri hävitasid. Pärast seda rünnakut seisis paik umbes 600 aastat omapäi kuniks alles 19. sajandi lõpus said iirlased ala endale tagasi ning taastasid selle nii palju kui võimalik.

Processed with VSCO with a6 preset
John tarkust jagamas
Processed with VSCO with a6 preset
Tegelikult oli sealkandis väga palju turiste

Viimane vaatamisväärsus – Glendalough järved. Lihtsalt wow! Meil oli umbes tunnikene, et seal piirkonnas ringi jalutada ning see sobis mulle suurepäraselt, kuna mulle meeldib väga omaette ringi uudistada. Jalutasime vaikselt järve juurde, vahepeal uudistades metskitsesid, kes einestasid järve ääres. Seejärel istusime veidikeseks järve juurde maha ning lihtsalt nautisime seda vaadet. Bussituuri lõpetas Jamesoni viski shot, mis on Iirimaal olles kohustuslik maitseelamus. Kahjuks pole ma suur viski fänn, nii et selle shoti joomine oli mu jaoks paras katsumus. Hiljem kulistasin hulga vett peale, haha.

Processed with VSCO with a6 preset

Processed with VSCO with a6 preset

Processed with VSCO with a6 preset

Me jõudsime tagasi Dublinisse umbes kell 6 õhtul. Ma pean ütlema, et jäin selle reisiga väga rahule ning soovitan soojalt kõigile, kes plaanivad Iirimaad külastada. Tõeliselt hea hinna ja kvaliteedi suhe, väga huvitavad kommentaarid ja väga mugav variant kõigile reisisõpradele. Ainuke asi, mille kallal nokkida on see, et ma oleks tahtnud, et meil oleks olnud vaatamisväärsuste juures rohkem aega ringi vaadata. Pidevalt oli tempo taga. Samas ma saan aru, et see oleks reisi veel pikemaks venitanud ja üheksa tunni järel olid inimesed juba võrdlemisi väsinud, seda ka mina. Seega, 9 punkti 10-st ja suur aplaus me suurepärasele giidile Johnile.

Processed with VSCO with a6 preset

PS. Võtke kindlasti kaasa vihmavari ning pange selga vihma-ja tuulekindel jope. Me saime nii vihma, tuult kui päikest kogu päeva vältel. Tüüpiline Iirimaa ilm!

K.

You may also like

kommentaari

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga